Ava peamenüü

Urmas Espenberg

eesti kirjanik, publitsist ja poliitik
Urmas Espenberg 2019. aastal

Urmas Espenberg (sündinud 4. juulil 1961 Aa külas[viide?] Ida-Virumaal[1]) on eesti kirjanik, publitsist ja poliitik, XIV Riigikogu liige.

EluluguRedigeeri

Ta lõpetas 1979. aastal Tallinna 20. Keskkooli kirjanduse ja teatri eriklassi ja 1984. aastal Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna[1]. Seejärel õppis ta aastatel 19911993 Baltimore'is Catonsville Community College'is televisioonitootmise juhtimist[1] ja astus 2003. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli filosoofia magistriõppesse, mille jättis 2004. aastal pooleli[viide?].

Urmas Espenberg on kirjutanud romaane, näidendeid, esseistikat, sealhulgas armastuse ja erootika filosoofilistest küsimustest, ning publitsistikat ühiskondlik-poliitilistel päevateemadel.

Espenberg on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige ja kuulub alates 6. aprillist 2014 selle juhatusse.

Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 1 EKRE esinumbrina ja sai 2087 häält, kuid valituks ei osutunud.[2]

Ta kandideeris 2017. aasta kohalikel valimistel Tallinna valimisringkonnas nr 1 Haabersti linnaosas EKRE esinumbrina ja sai 735 häält. Ta on Tallinna volikogu EKRE fraktsiooni esimene asendusliige, 1. aprillist 2019 Tallinna volikogu liige.

2019. aasta Riigikogu valimistel sai ta Valimisringkonnas nr 1 EKRE esinumbrina 1974 häält, kuid valituks ei osutunud.[3] Ta on EKRE kultuuriministri kandidaat.[4] Ta sai XIV Riigikogu liikmeks asendusliikmena.[5]

Enne Riigikokku siirdumist oli ta portaali Uued Uudised vastutav väljaandja ja Facebookilehe Eesti Konservatiivne Rahvaerakond üks eestvedajaid. Ta on üks rahvuskonservatiivse maailmavaate peaideoloogidest Eestis.[viide?]

TsitaateRedigeeri

  • Jääb vaid inimese isiklik elu. Ja oleks too elu siis ohutu ja meeldiv. Kaugel sellest – madala IQ-ga sisserändajate hordid ja islamiradikaalid teevad selle oma vaadete ja uskumuste pealesurumisega vastikuks ja lausa ohtlikuks. – 17. juuli 2015, uueduudised.ee[6]
  • Sisserännanud pole veel isiksusteks saanud, neil on arenenud karjavaim ja too kollektiivne ühtekuuluvus murrab varem või hiljem kuitahes arenenud individuaalsuse. Naiivne on loota vastupidist, sest peale euroopalike olmehüvede ja valgete naiste vabameelsuse ei huvitu sissetungijad suurt millestki. Ei usinast töötegemisest ega Euroopa rikkalikust kultuuripärandist. – 17. juuli 2015, uueduudised.ee[6]

TeosedRedigeeri

RaamatudRedigeeri

  • "Tequila pööripäev" (Agitaator/Kollane raamat: 2002)
  • "Otsin naist (2. osa)" (Agitaator/Kollane raamat: 2003)
  • "Diskreetne passioon: Filosoofiline reality-romaan elust banaanivabariigis" (Kentaur: 2004)
  • "Erose kütkeis: Filosoofilis-sotsioloogiline seksuaaluurimus" (Pegasus: 2005)
  • "Kestvad kiiduavaldused. Valitud esseed (2004–2006). Intervjuu Rein Veidemanniga" (Kentaur: 2007)
  • "Mees, kes kartis" (Kentaur: 2009)
  • "Mars ja Venus – elu igavene heitlus" (Piip: 2011)
  • "Rändaja/The Traveller" (Läänetasandiku OÜ: 2013)
  • "Valge mehe lauaraamat" (Läänetasandiku OÜ: 2017)

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri