Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Uno Palm oli talupidaja poeg ja Kaia Palmi isa.[1]

Lõpetas 1952 Tallinna 2. keskkooli, 1957 Tartu Riikliku Ülikooli keemia osakonna, keemiakandidaat (1964, TÜ), väitekiri "Исследование состояния свинца, кадмия и висмута в процессе катодного выделения водорода", keemiadoktor (elektrokeemia, 1974, NSVL TA Elektrokeemiainstituut), väitekiri "Строение двойного электрического слоя, адсорбция и перенапряжение водорода на висмутовом электроде". Oli 1957–58 TÜ anorgaanilise keemia kateedri vanemlaborant, 1958–1960 assistent, 1960–1963 aspirant, 1963–1966 vanemõpetaja, 1966–1976 dotsent, 1967–1969 kateedri juhataja, 1977–1989 professor; 1969–1972 füüsika-keemiateaduskonna prodekaan, 1976–1986 TÜ õppeprorektor, 1986–1989 TÜ elektrokeemia labori peateadur, ühtlasi aastast 1980 elektrokeemialabori teaduslik juhendaja. Lugenud füüsikalise keemia, kolloidkeemia, mittepöörduvate protsesside termodünaamika, elektrokeemia jm kursusi, paljude õpikute autor.[1]

TeadustööRedigeeri

Uurinud elektroodiprotsesse, elektrilise kaksikkihi ehitust ja adsorptsiooni vismutil jm elektroodidel, samuti silikaatide keemia küsimusi ning keemia ajalugu. NSVL TA Elektrokeemia Nõukogu ja Rahvusvahelise Elektrokeemia Ühingu liige, keemiaajaloo uurimise eesti sektsiooni esimees. Üle 330 teadustrükise ja aimeartikli.[1]

TunnustusedRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • Keemia arengujooni Tartu Ülikoolis 1802–1918. // Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakond 1947–1972. Tartu, 1972
  • Füüsikaline keemia (kaasautor V. Past). Tallinn, 1974
  • Keemiateaduse arengujooni Eestis. Tallinn, 1975
  • Влияние природы металлической фазы на строение двойного электрического слоя и кинетику выделения водорода (kaasautor V. Past). // Успехи химии (1975) 44
  • Строение двойного электрического слоя и явление адсорбции на висмутовом электроде (kaasautor B. Damaskin). // Итоги науки и техники. Электрохимия 12 (1977)
  • Üldine ja anorgaaniline keemia (kaasautorid H. Karik, V. Past). Tallinn, 1981
  • Polycrystalline effects on the double layer structure and adsorption phenomena. // Acta Polytehnica Scandinavica. Ser. Chem. Tehn. Metallurgy 17 (1987)
  • Klassikalise füüsikalise keemia areng ja Tartu Ülikool. // TÜ ajaloo küsimusi XXIII (1989)

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

  • Eesti entsüklopeedia 14, 355
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 21–22
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 124
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982: I, 6; II, 24, 25, 407; III, 229, 290, 291, 293, 403
  • Edasi (1983), 11. XII
  • Edasi (1989) 4. III
  • TÜ Toimetised 905 (1990)
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.