Uno Leisner

Uno Leisner (22. august 1929 Tartu – 4. märts 1989 Tartu) oli eesti arst (günekoloog), arstiteadlane.

Ta lõpetas aastal 1947 Tallinna 7. Keskkooli hõbemedaliga. Samal aastal astus ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1953 arstina.

Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta Kohtla-Järvele peaarsti asetäitjaks ja naistearstiks, kuid samal aastal pääses ta Tartu Kliiniline Haigla sünnitusmajas kliinilisse ordinatuuri, mille lõpetas aastal 1956. Aastatel 1956–1961 oli ta Tartu Kliinilise Sünnitusmaja arst, lisaks oli ta 1959–1961 Tartu Naistenõuandla juhataja. Aastast 1961 töötas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna sünnitusabi- ja günekoloogiakateedris assistendina. Aastal 1971 valmis kandidaadiväitekiri "Vee-, mineraal- ja valguainevahetuse muutustest abdominaalse keisrilõike korral", mille ta kaitses samal aastal ning sai meditsiinikandidaadi kraadi. Dotsendikutse sai ta aastal 1978 ja oli pärast seda Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna dotsent.

Talt ilmus üle 100 teaduspublikatsiooni. Ta on loote üsasisese seisundi funktsionaalse diagnostika aluste rajaja Tartus, aastal 1983 rajas ta kateedri baaskliiniku juurde funktsionaaldiagnostika kabineti.

Uno Leisner suri aastal 1989 Tartus kopsuvähi tagajärjel, ta on maetud Tartu Raadi Vana-Jaani kalmistule.

Isiklikku

Tema abikaasa Irene Leisner oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Tema isa Tõnis Leisner oli arst; arst oli ka ta onu Gustav Leisner.

Kirjandus

• Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 775.