Uelzen
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2019) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2019) |
Uelzen (ametlikult Hansalinn Uelzen, saksa Hansestadt Uelzen, alamsaksa Ülz'n) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaa kirdeosas, Uelzeni kreisi keskus. See on Hamburgi metropoliringkonna osa, hansalinn ja iseseisev omavalitsus. Linna pindala on 135,84 km². 31. detsembril 2017 elas seal 33 673 inimest.
| Uelzen | |
|---|---|
|
| |
 | |
| Pindala |
137 km² (2017)[1]  |
| Elanikke |
33 934 (31.12.2022)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 52° 58′ N, 10° 34′ E |
 Valla asend Uelzeni kreisis | |
Uelzenit iseloomustavad puitkarkassarhitektuur ja ka mõned paremad näited Põhja-Saksa tellisgootikast. Kuid kreisilinn teenis piirkonnaülest kuulsust juba siis, kui Friedensreich Hundertwasser valiti raudteejaama ümber kujundama. Kuulsa Viini kunstniku ja arhitekti töö avati pidulikult aastal 2000 kui Hundertwasseri raudteejaam Uelzenis ning on sestpeale populaarne turistimagnet.
Uelzeni polaabikeelne nimi on Wilcaus (Wiltzaus), mis võib olla tuletatud sõnast wilca või wilsa (< slaavi *olăša) – 'lepp'.
Paiknemine muuda
Uelzen asub Lüneburgi nõmme idaservas. Linn on transpordisõlm põhja–lõuna teljel Hamburgist Hannoveri, samuti ida-lääne teljel Bremenist Berliini. Majandusliku tähtsusega on ka selle asukoht Elbe kõrvalkanalil. Linnas on võluv keskkond, kuna asub Ilmenau jõe ääres, rohtukasvanud kallaste, väikeste parkide ja jõeluhaga. Suured alad Uelzeni läheduses on muudetud maastikukaitsealadeks rabade, metsade, järvede ja nõmmega: Elbhöhen-Wendlandi looduspark, Lüneburgi nõmme looduspark ja Alam-Saksi Elbe oruluha biosfääri kaitseala.
Alljaotused muuda
Groß Liedern, Halligdorf, Hambrock, Hansen, Hanstedt II, Holdenstedt, Kirchweyhe, Klein Süstedt, Masendorf, Mehre, Molzen, Oldenstadt, Riestedt, Ripdorf, Tatern, Veerßen, Westerweyhe ja Woltersburg.
Lisaks on neli eristaatusega paika (Sonstige Ortsteile): Borne, Kl. Liedern, Pieperhöfen ja Oldenstadt-West.
Ajalugu muuda
.jpg)
Linn asutati 1250. aasta paiku. 1270. aastal andis Welfist Braunschweig-Lüneburgi hertsog Johann, kes valitses Lüneburgi vürstkonda aastatel 1252–1277, Uelzenile linnaõiguse (Stadtrechte). Keskajal muutus linn aktiivseks Hansa Liidu liikmeks. Linna 14. sajandil ehitatud kindlustustes oli algselt kolm linnaväravat, linnamüür ja vallikraav. Osa linnamüürist on veel püsti.
Kuigi Uelzen mängis Hansa Liidus vaid väikest rolli, on tõendeid, et see kauples Liivimaa ja Hispaaniaga. Schnellenmarketis ostis Londoni kaubakontor Uelzeni lina, müüdi savinõusid ja õitses õlleäri. 21. oktoobril 1470 toimus Uelzenis Hansa Liidu koosolek. Eriline au, sest need linnade liidu otsused toimusid ainult kord aastas – peamiselt Lübeckis.
1708. aastal sai linnast Hannoveri kuurvürstkonna, 1807. aastal Vestfaali kuningriigi, 1814. aastal Hannoveri kuningriigi ja 1866. aastal Preisi kuningriigi Hannoveri provintsi osa.
Uelzenis asus natside koonduslaager, mis tegutses 17. aprillini 1945. See oli Neuengamme koonduslaagri alamlaager.
Kunst ja kultuur muuda
Teater muuda
Kultuuripakkumiste arv on suur ja erinev, arvestades linna suurust. Mitmed kinod, Ilmenau teater (Theater an der Ilmenau), Jabelmanni spordisaal ja Rosenmaueri eriteater on mõned Uelzeni vaatamisväärsused.
Muuseumid muuda
Väärib mainimist Holdenstedti lossimuuseum (Museum Schloss Holdenstedt), mis on linna kohaliku ajaloo muuseum. Püsiväljapaneku hulka kuulub mööbel keskajast art nouveauni, klaasikogu, loomamaalija Georg Wolfi tööd ja arheoloogilised leiud kohalikust piirkonnast.
Majandus muuda
Nordzuckeri grupi suurim suhkrupeedi rafineerimistehas asub Uelzenis. See töötleb umbes 20 000 tonni suhkrupeeti päevas. Veel suured tööandjad linnas on Nestlé Schöller või piimatööstus Uelzena. Bituumenist katusekatteid ja isolatsioonimaterjale toodab ettevõte C. Hasse & Sohn, mis tegutseb alates 1872. aastast.
Taristu muuda
Raudteejaam muuda
Hundertwasserbahnhof on raudteejaam Uelzenis Lüneburgi nõmme looduspargi idaserval. Sealt saab rongiga Hamburgi, Hannoverisse, Lüneburgi, Cellesse, Braunschweigi, Bremenisse ja Berliini.
Algne jaam renoveeriti Expo 2000 tarvis Austria kunstniku ja arhitekti Friedensreich Hundertwasseri plaanide järgi. "Keskkonnasõbralik, kultuuriliselt orienteeritud" jaam, Uelzeni raudteejaam sai nimeks 'Hundertwasseri raudteejaam Uelzenis' (Hundertwasser-Bahnhof Uelzen). Nüüdisajal on see üks linna populaarsemaid vaatamisväärsusi.
Inimesi muuda
- Mola Adebisi (1973–), endine televisiooniesineja (VIVA)
- Rebecca Harms (1956–), poliitik (Rohelised)
- Theodore Kaufmann (1814–1896) (Theodor Kaufmann), Saksa päritolu Ameerika maalikunstnik
- Friedrich Kuhlau (1786–1832), Taani õukonnahelilooja
- Angelika Volquartz (1946–), poliitik (CDU), 2003–2009 Kieli linnapea
- Walter Wallmann (1932–2013), poliitik (CDU), keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutuse minister ning Hesseni ministerpresident
- Georg Wilding (1790–1841), kuningliku Napoli saadik Peterburis
- Eberhard August Wilhelm von Zimmermann (1743–1815), geograaf ja bioloog
Viited muuda
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.