Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Ubaleht (perekond)

Ubaleht (Menyanthes trifoliata L.) on ubaleheliste sugukonda ubalehe perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. [1]

Ubaleht
MenyanthesTrifoliata.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Astrilaadsed Asterales
Sugukond Ubalehelised Menyanthaceae
Perekond Ubaleht Menyanthes
Liik Ubaleht
Binaarne nimetus
Menyanthes trifoliata
L.

Tema rahvapärased nimetused on metsuba, kolmleht, jõeuba, raakelehed, seakapsas, tanuroos, ubahein, vesijuurik, vesiuba, vesiherned. [2]

Kasutatakse peamiselt seedimise soodustamiseks ja söögiisu suurendamiseks. [3]

KasvukohadRedigeeri

Ubalehe levila on lai – kasvab kogu põhjapoolkera metsavööndis, lisaks Kesk-Aasia soodes, Väike-Aasias, Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on taim tavaline. Ubaleht kasvab madal- või siirdesoodes, järvede, jõgede ja kraavide kallastel. Levinud lodu- ja soometsas ning märgadel lamminiitudel. Sage kasvukoht on ka kinnikasvavate järvede õõtsik ja turbapinnas. [1]

Botaaniline kirjeldusRedigeeri

 
Ubalehe õisik

Ubalehe kõrgus on 15–30 cm. Maa-alune risoom on 1–1,5 cm läbimõõduga, harunenud ja kaetud soomusjate alalehtedega, tipuosas läheb risoom üle tõusvaks maapealseks varreks. Pikarootsulised lehed kasvavad välja otse risoomist ning kinnituvad varrele vahelduvalt. Koos rootsuga võib lehe pikkus olla kuni 30 cm. Leherootsud moodustavad alusel pika kileja tupe. Lehed on kolmetised karvadeta liitlehed, koosnevad elliptilistest või äraspidimunajatest tömbi või veidi teritunud tipuga lehekestest.[1]

 
Menyanthes trifoliata

Õie läbimõõt on kuni 1,5 cm. Õied on viietised ja mõlemasugulised, väikeste kandelehtedega. Õiekroon on seest valge ja väljast roosa, sisemiselt küljelt tihedalt narmastunud ja karvane. Õied paiknevad lehtedeta varre tipul rohkeõielise kobarana. Ubalehe viljaks on ühepesaline oataoline avatult kahe poolmega kupar. Seemneid on vähe, need on suured, elliptilised ja puitunud läikivpruuni kestaga. Ubaleht on putuktolmleja ning õitseb maist või juunist juulini.[1]

Paljuneb seemnetega ja risoomiharude abil vegetatiivselt. [1]

DroogRedigeeri

 
Droog

Ubalehe droogiks on lehed (Menyanthidis folium). Täielikult välja arenenud lehti kogutakse õitsemise ajal koos lehevarrega (kuni 3 cm). Samast kohast kogutakse lehti uuesti alles 2–3 aasta pärast. Lehti kuivatatakse temperatuuril 40–50 °C. Keskmine päevane annus on 1,5–3 grammi droogi. [4]


Keemiline koostisRedigeeri

Lehed sisaldavad monoterpenoide - iridoidseid mõruglükosiide (loganiin, sverosiid, foliamentiin jt.) ja flavonoide (rutiin, hüperosiid, triboliin). [3] Lisaks ka väikeses koguses alkaloide (gentianiin) ja tanniine. [4]

KasutamineRedigeeri

Kasutamine ravimtaimenaRedigeeri

Ubalehe lehtedest valmistatud teed tarvitatakse meditsiinis seedehäirete korral, maksa ja sapiteede haiguste ning soolepõletike ja isutuse puhul. Eesti rahvameditsiinis on taime kasutatud palavikku alandava ja higistama ajava vahendina.[1] Ubalehte tuntakse ka uriinieritust suurendava, menstruatsiooni ja seedimist soodustava ning põletikuvastase toimega ravimtaimena. Rootsi rahvameditsiinis kasutatakse ubalehte neeruvaagnapõletiku korral. Homöopaatias kasutatakse väikeses koguses ubalehte närvivalu leevendamiseks. [4]

Veterinaarias kasutatakse veiste punakusesuse ja lammaste maksahaiguste ravimisel. [1]

Droogi kasutamine ja manustamineRedigeeri

Tee valmistamiseks võtta 1 supilusikatäis peenestatud droogi, valada üle 1 klaasi keeva veega ning jätta 15 minutiks tõmbama. Kurnata. Droogi tarvitamiseks söögiisu suurendamise ja seedetegevuse soodustamise eesmärgil piisab vaid ubaleheteega suu loputamisest lonkshaaval 3–4 korda päevas. Teed ei peaks mee ega suhkruga magustama. Seedetegevuse veelgi tõhusamaks korrastamiseks juua 1/2 klaasi tõmmist 3 korda päevas 20–30 minutit enne sööki. Üleannustamisel võib põhjustada iiveldust ja oksendamist. [3]

Muud kasutusaladRedigeeri

Ubaleht sobib seisva veega niiskete alade haljastamiseks, sest on õitsemise ajal väga dekoratiivne. [1] Mõru maitse tõttu on taime kasutatud humala asemel õlle valmistamisel. [4]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Ubaleht". Vaadatud 23.04.2018.
  2. J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste (1973). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn: Valgus. Lk 249. 
  3. 3,0 3,1 3,2 Ain Raal (2013). 101 Eesti ravimtaime. Tallinn: Varrak. Lk 131. 
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 

Mall:Koolitöö 16.aprillil 2019

VälislingidRedigeeri