Turutõrge

Turutõrge (inglise market failure) on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus, mis väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kui need kestavad pikemat aega (infovaegus), mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv).

Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjutustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka riigiasutuste ebapädev poliitika.

Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents.

Turutõrge lennunduses

Lennundusvaldkond on Euroopa Liidu jaoks äärmiselt oluline. See soodustab majanduskasvu, loob töökohti, hoogustab kaubandust ja võimaldab inimestel reisida. Euroopa lennundussektorile kuulub 26% maailma lennundusturust ning igal aastal laekub Euroopa sisemajanduse koguprodukti 510 miljardit eurot ja toetatakse 9,3 miljonit töökohta Euroopas.

Lennuühendus on oluline reisijate ja ettevõtete jaoks ning kogu majandusele, sest mida paremini on linn ja piirkond ühendatud õhuteid pidi muude maailma sihtkohtadega, seda suuremat majanduslikku heaolu on võimalik saavutada. Lennundusturg Euroopas kasvab pidevalt ning on praegu suurem kui kunagi varem. Kui 1992. aastal oli lendude arv päevas alla 10 000, siis 2016. aastal on ligi 23 000 lendu päevas. 2018. aastaks on Euroopas käigus umbes 7400 liini.

Lennundus muutub maailma mastaabis väga jõudsalt ning Euroopa peab selle keskmes jääma konkurentsivõimeliseks, samal ajal kasutades ära maailmamajanduses pakutavaid võimalusi. Eesmärgiks pakkuda võimalikult paljudele inimestele tööd, elavdada Euroopa majandust ning hoida juhtpositsiooni maailmas.

Euroopa lennundusstrateegia kasu

Lähiaastatel on Euroopas plaanis ette võtta poliitikameetmeid, mis aitavad kaasa strateegia rakendamist lennunduses. Eesmärgid on:

• säilitada juhtpositsioon rahvusvahelises lennunduses, tagades konkurentsi ja soodustades välisinvesteeringuid ELi lennuettevõtjatesse;
• kõrvaldada majanduskasvupiirangud Euroopa õhuruumis, parandades ühendusvõimalusi ja tõhustades õhuruumikasutust.

Konkurentsi tagamine lennunduses

Euroopa jaoks on väga oluline pääseda tähtsatele turgudele ning sinna investeerida. Lepingute sõlmimine kolmandate riikidega aitab toetada ja ühendada turge. Selle tulemusel ongi tänapäeval võimalus lennata paljudesse sihtkohtadesse, kusjuures soodsa piletihinnaga.

Juhul, kui Euroopa Liidul ei ole lennunduslepingut mõne riigiga või olemasolevad ei sisalda piisavalt reegleid, et kõrvaldada konkurentsi kahjustavaid tavasid, võivad Euroopa ühendused ohtu sattuda. Euroopa Liidu lennundusettevõtjad vastutavad oma konkurentsivõime eest ise ning peaksid jätkuvalt oma tooteid ja ärimudeleid turutingimustega kohandama. Kui aga liidu ühendatus ja konkurentsivõime rahvusvahelises lennutranspordis satuvad ohtu diskrimineerivate tavade tõttu, peaks Euroopa Liidul olema võimalus rakendada abistavaid meetmeid.

Kindlus lennundusturul

Euroopa lennufirmade lennukid

Euroopas tegutseb palju odavlennufirmasid, mis enamasti kasutavad lennukeid Boeing 737-800 ja Airbus 320. Kui suuremate Euroopa lennufirmade lennukipargid hakkavad vananema, siis vahetatakse vanemad lennukid välja uuemate mudelitega (nt Airbus 320 Airbus 320NEO vastu, Boeing 747 Airbus 350 või Boeing 787 Dreamlineri vastu). Uued lennukid tarbivad vähem kütust ning on kaasaegsemad ja mugavamad.

Lennufirmade käitumine Eesti turul

Kuna Eesti turg on väga väike, on tegemist väga tundliku turuga. Väga paljud lennufirmad on siia proovinud siseneda, on natukene aega tegutsenud, kuid vähese nõudluse tõttu tegevus peatatakse. Jõudsalt on proovinud Eesti turgu üle võtta nii AirBaltic kui ka Skandinaavia lennufirma SAS.

Jõudsalt on Eesti turul arenenud ka odavlennufirmade võrgustik. EasyJetil on Baltikumis ja Skandinaavias sihtkoht Tallinn, 2018. kevadel avatakse ka Helsingi–Berliini liin. EasyJet lendab Tallinnast Berliini, Milanosse ja Londonisse. Lisaks sellele lendab Ryanair Tallinnast eri sihtkohtadesse.

Osa lennuttevõtteid teenindab lende Tallinnast suurematesse lennujaamadesse, kus reisijad saavad ümber istuda teistele lendudele. Näiteks Lufthansa sihtkoht on Frankfurt, AirBalticu sihtkoht Riia, Finnairi sihtkoht Helsingi ning Nordica ja SAS-i sihtkoht Stockholm.

Omal kohal on Eestis ka tšarterlendude turg, kus alguses tegutses kindlatel päevadel Estonian Air, kuid hiljem võttis üle Aurela. Seejärel hakkas tšarterlendudega Eestis tegelema SmartLynx Airlines, baseerudes Riias ja Tallinnas.

Alates 2015. sügisest tegutseb Eesti turul peamiselt Nordica, mis omab 15 lennukit (2017. aasta seisuga) ning lendab nii Tallinnast, Kopenhaagenist kui ka Varssavist.