Boeing 737
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
Boeing 737 (USA) on maailma kõige rohkema-arvuliselt ehitatud reaktiivreisilennuk.[1]
 Virgin Blue Boeing 737-700 Adelaide'i rahvusvahelisel lennuväljal (2004) | |
| Tüüp | reisilennuk |
|---|---|
| Tootja | Boeing Commercial Airplanes |
| Riik | Ameerika Ühendriigid |
| Esmalend | 9. aprill 1967 |
| Võeti kasutusele | 10. veebruar 1968 |
| Hetkeseis | kasutusel |
| Põhikasutaja |
Southwest Airlines Ryanair United Airlines American Airlines |
| Tootmisaastad | 1966– |
| Toodanguarv | 11 210 (seisuga 11.2022) |
| Reisijaid | 85–215 |
| Pikkus | 28,64–42,1 m |
| Tiivaulatus | 28,3–36 m |
| Edasiarendus |
Boeing 737 Classic Boeing 737 Next Generation Boeing 737 MAX |
Pärast B-727 väljaarendamist võeti 1964. aastal käsile veidi väiksema lennumasina, B-737 arendustööd. Boeingul oli vaja turule pääseda lühimaa-reisilennukiga, mis suudaks konkureerida prantsuse Caravelle'i, inglaste BAC 1–11-i ja McDonnell Douglase DC-9-ga. Väikseimat, kahe mootoriga, mudeliseeriaga B 737 lennukeid asuti tootma Boeing’i Rentoni tehases Washingtoni osariigis.
Esimene B 737 tõusis testlendudeks õhku 09. aprillil 1967. aastal. Pärast 1300 tundi kestnud testlende alustasid Ameerika ja Euroopa lennufirmad selle lennukiga lende 1968. aastal. Lennuk sai kiiresti ülipopulaarseks. 1979. aasta lõpuks oli neid tellitud 90 lennufirma poolt kokku 760. [2]
1971. aasta mais valmis lennumasina täiendatud versioon. See viimistleti aerodünaamiliselt, varustati libisemisvastaste automaatsete pidurite ja senistest võimsamate mootoritega. Paranenud aerodünaamika, võimsamad mootorid ja täiustatud pidurid võimaldasid kasutada õhku tõusmiseks ja maandumiseks kõigest 1,2 km pikkust, kõva katteta pindamata lennurada. Tänu sellele sai hakata lennukit kasutama praktiliselt kõikidel väikestel lennuväljadel, kus oli olemas tasandatud murukamar. [2]
Üsna pea hakati tootma selles mudeliseerias ka konverteeritavat lennukit. Reisijate salong oli võimalik muuta lastiruumiks või vastupidi kõigest ühe tunni jooksul. Tiibade alla paigutatud mootorid tasakaalustasid lennukit, parandasid selle lennutehnilisi omadusi ja muutsid mootorite hooldamise lihtsamaks. [2]
Boeing 737 kere välislaius on sama, mis Boeing 707, Boeing 727 ja Boeing 757 - 3,76 meetrit.
B 737-300, B 737-400 ja B 737-500 lennukeid kasutas ka Estonian Air. On valminud ka Boeingu nn uue põlvkonna B 737-600, B 737-700, B 737-800 ja 737-900 lennukeid, mida toodetakse tänini.
Tootmises on uued Boeing MAX seeria lennukid:
- 737 MAX 7 – asendus 737-700 ja 737-700ER lennukitele.
- 737 MAX 8 – asendus 737-800 lennukile; suurema kerega kui -700 ja MAX 7.
- 737 MAX 200 – versioon 737 MAX 8 kaasatakse keskel – tänu tahapoole nihutatud väljumisustele suurenes mahutavus kuni 200 istekohani.
- 737 MAX 9 – asendus 737-900/-900ER lennukitele; suurema kerega kui -800/MAX 8.
Lennutehnilised andmed
muudaKõik B 737-XXX lennukid.
- Tiivaulatus: 28,3–36 m
- Pikkus:: 28,64–42,1 m
- kõrgus kiiluga: 12,6 m
- Salongi laius: 3,5 m
- Mootorid: 2 x Pratt & Whitney JT8D ja uuemad CFM International, turboventilaator, tõukejõuga 64,4–117,3 kN
- Täismass: 62 820 – 79 010 kg
- Reisijaid: 85–215
- Hind: 47 miljonit – 80,5 miljonit USA dollarit (2006. aasta hinnad)[3]
Viited
muuda- ↑ 6,000 and counting for Boeing’s popular little twinjet
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Transpordi ja logistika ajalugu. Seilecs. 2024. Lk 120. ISBN 9789916985212.
- ↑ "Jet Prices/". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2007. Vaadatud 3. veebruaril 2007.
Välislingid
muuda
Boeing 737 – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis