Vikipeedia

Teepõõsalised

taimesugukond

Teepõõsalised (Theaceae) on õistaimede sugukond kanarbikulaadsete seltsist.[1]

Teepõõsalised

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Selts Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond Teepõõsalised Theaceae

APG IV süsteemi järgi jaotatakse teepõõsalised kolmeks triibuseks, need omakorda üheksaks perekonnaks.[2][3] Liike on erinevate hinnangute järgi 195-500.[4][5][1] Sugukonnasisese süstemaatika osas siiski veel konsensust ei ole, peamiselt rohke hübridiseerumise pärast, mistõttu on oodata tulevikus nii perekondade kui ka liikide piiride muutumist.[2]

Levila muuda

Teepõõsaliste looduslik levila on troopikas, lähistroopikas ja neotroopikas. Kõige suurem liigirikkus esineb Kagu- [1] ja Ida-Aasia laialehistes metsades, kus kasvab enam kui 55% teadaolevatest liikidest.[2] Kasvamiseks eelistavad teepõõsalised madala pH ja kõrge alumiiniumisisaldusega kasvukohti.[2] Teepõõsalised, sealhulgas Camellia sinensis, millest tehakse teed, on alumiiniumi akumulaatorid, kogudes seda oma vartesse ja lehtedesse.[6]

Evolutsioon muuda

Kõige varasem fossiil, mida võib pidada teepõõsaliste sugukonna esindajaks, pärineb Ülem-Kriidi ajastust, ligikaudu 90 miljonit aastat tagasi. Fossiilid, mis on juba suurema kindlusega teepõõsaliste esindajad, pärinevad Eotseeni ajastust, ligikaudu 45 miljonit aastat tagasi, sellest ajast Neogeeni lõpuni on fossiilid sagedased.[7][4]

Seda toetavad ka geneetilised andmed, mis paigutavad sugukonna tekke Ülem-Kriiti ning levila ja liigirikkuse suurenemise sündmused Eotseeni kliimaoptimumidesse.[3] Neotroopika ja Aasia liigid lahknesid teineteisest tõenäoliselt hilises Miotseenis.[4]

Morfoloogia muuda

Teepõõsalised on puud või põõsad. Enamasti on tegemist igihaljaste taimedega.[1]

Lehed muuda

Lehed paiknevad teepõõsalistel kas spiraalselt või vahelduvalt, kinnituvad leherootsudele. Iseloomulikud on nahkja tekstuuriga sulgroodsed lihtlehed, leheserv on enamasti hammastega, harvemini terve. Õhulõhed paiknevad lehe alumisel küljel.[8][1]

Õied muuda

Õied on suured ja silmatorkavad, paiknevad enamasti ühekaupa lehekaenaldes.[4] Camellia perekonnale on iseloomulik ka õite lõhnamine, samuti leidub selles perekonnas liike, kelle tolmukad on kokku kasvanud.[1][4] Enamasti on õied viietised, kroonlehti võib harvadel juhtudel olla ka üle viie.[4] Õied on teepõõsalistel üksikute eranditega hermafrodiitsed.[4] Nektarit õites ei ole, tolmeldajaid meelitab ligi õietolm. Lisaks tavalisele õietolmule toodavad teepõõsalised ka pseudoõietolmu, mille ülesanne tolmeldamisel veel päris kindel ei ole.[2] Tõenäoliselt on see mõeldud tolmeldajate petmiseks, jättes n.ö. rikkalikuma toidulaua mulje, nagu on täheldatud osadel käpalistel.[9]

Viljad muuda

Teepõõsaliste viljaks on seinavanev kupar, mis pooldub küpsedes kaheks, harvemini esinb ka kuivi või lihakaid marju või luuvilju.[1] Seemneid on neil vähe, need on lapikud, sageli on seemnetel paremaks levikuks tiivakesed.[4] Tiivakesi on varasemalt kasutatud ka liike eristava tunnusena.[4]

Tähtsus inimestele muuda

Teepõõsaliste kasutamine inimeste poolt ulatub mõnetuhande aasta tagusesse aega, kui Camellia sinensist, eestikeelse nimega hiina teepõõsast hakati kasutama tee valmistamiseks.[10] See on mõningate eranditega ainus teepõõsaline, mida tee valmistamiseks kasutatakse.[11] Tänapäeval on tee üks levinumaid jooke - globaalselt tarbitakse teest rohkem vaid vett, kuigi piirkonniti konkureerib ka kohvi.[12] Peamine tee tootja ja eksportija on Hiina.[13]

Esimesed füüsilised tõendid tee tarbimisest pärinevad enam kui 2100 aasta tagusest ajast, Hani dünastiast. Sel ajal toimus kaubavahetus mööda siiditeed, sealhulgas ka teelehtede ja -pungade transport luksuskaubana.[11] Tõenäoliselt tunti teed Hiinas juba paartuhat aastat varem, kuni 2700 aastat e.m.a.[10] Algselt tarbiti seda ravieesmärkidel, kuid alates kolmandast sajandist m.a.j. muutus tee joomine argisemaks ja levinumaks ning on sellest ajast üha populaarsem ja globaalsem.[10] Teel on pika ajalooga tseremoniaalne tähtsus, kõige tuntum näide sellest on jaapani teetseremoonia.[14] Umbes 1000 aastat tagasi hakati tegelema sordiaretusega ja kujunesid välja tee töötlemise viisid, millest tulenevad erinevad tee tüübid: valge, roheline, must jne.[15][10]

Mitmeid Camellia liike kasvatatakse ka ilutaimedena. Camellia olifeirast toodetakse õlisid, mida kasutatakse kokanduses ja kosmeetikas.[4]

Süstemaatika muuda

Riik: Taimed (Plantae)

Klaad: Soontaimed (Tracheophyta)

Klaad: Õistaimed (Angiospermae)

Klaad: Päriskaheidulehelised (Eudicotidae)

Klaad: Superasteriidid (Superasteridae)

Klaad: Asteriidid (Asteridae)

Selts: Kanarbikulaadsed (Ericales)

Sugukond: Teepõõsalised (Theaceae)

Perekonnad APG IV süsteemi järgi muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Theaceae Mirb. | Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online (inglise). Vaadatud 12. märtsil 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Angiosperm Phylogeny Website". www.mobot.org. Vaadatud 25. aprillil 2024.
  3. ↑ 3,0 3,1 Cheng, Lin; Li, Mengge; Han, Qunwei; Qiao, Zhen; Hao, Yanlin; Balbuena, Tiago Santana; Zhao, Yiyong (2022). "Phylogenomics Resolves the Phylogeny of Theaceae by Using Low-Copy and Multi-Copy Nuclear Gene Makers and Uncovers a Fast Radiation Event Contributing to Tea Plants Diversity". Biology (inglise). 11 (7): 1007. DOI:10.3390/biology11071007. ISSN 2079-7737.
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 Stevens, P. F.; Dressler, S.; Weitzman, A. L. (1998). Kubitzki, Klaus (toim). Theaceae. The families and genera of vascular plants. Berlin New York Paris: Springer. Lk 463-471. ISBN 978-3-540-64061-5.
  5. ↑ "Theaceae". www.gbif.org (inglise). Vaadatud 25. aprillil 2024.
  6. ↑ Jansen, S.; Watanabe, T.; Caris, P.; Geuten, K.; Lens, F.; Pyck, N.; Smets, E. (juuli 2004). "The Distribution and Phylogeny of Aluminium Accumulating Plants in the Ericales". Plant Biology (inglise). 6 (4): 498–505. DOI:10.1055/s-2004-820980. ISSN 1435-8603.
  7. ↑ Martínez-Millán, Marcela (2010). "Fossil Record and Age of the Asteridae". Botanical Review. 76 (1): 83–135. ISSN 0006-8101.
  8. ↑ "Angiosperm families - Theaceae D. Don". www.delta-intkey.com. Vaadatud 25. aprillil 2024.
  9. ↑ "Dual deceit in pseudopollen-producing Maxillaria s.s. (Orchidaceae: Maxillariinae)". The Botanical Journal of the Linnean Society. Vaadatud 25. aprillil 2024.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 "Tea | Definition, Types, & History | Britannica". www.britannica.com (inglise). 24. aprill 2024. Vaadatud 25. aprillil 2024.
  11. ↑ 11,0 11,1 Lu, Houyuan; Zhang, Jianping; Yang, Yimin; Yang, Xiaoyan; Xu, Baiqing; Yang, Wuzhan; Tong, Tao; Jin, Shubo; Shen, Caiming; Rao, Huiyun; Li, Xingguo; Lu, Hongliang; Fuller, Dorian Q.; Wang, Luo; Wang, Can (7. jaanuar 2016). "Earliest tea as evidence for one branch of the Silk Road across the Tibetan Plateau". Scientific Reports (inglise). 6 (1): 18955. DOI:10.1038/srep18955. ISSN 2045-2322.
  12. ↑ Grigg, David (2002). "The worlds of tea and coffee: Patterns of consumption". GeoJournal. 57 (4): 283–294. ISSN 0343-2521.
  13. ↑ "Tea (HS: 0902) Product Trade, Exporters and Importers". The Observatory of Economic Complexity (inglise). Vaadatud 25. aprillil 2024.
  14. ↑ "National Geographic". National Geographic (inglise). Vaadatud 25. aprillil 2024.
  15. ↑ Meegahakumbura, Muditha K.; Wambulwa, Moses C.; Li, Miao-Miao; Thapa, Kishore K.; Sun, Yong-Shuai; Möller, Michael; Xu, Jian-Chu; Yang, Jun-Bo; Liu, Jie; Liu, Ben-Ying; Li, De-Zhu; Gao, Lian-Ming (2018). "Domestication Origin and Breeding History of the Tea Plant (Camellia sinensis) in China and India Based on Nuclear Microsatellites and cpDNA Sequence Data". Frontiers in Plant Science. 8. DOI:10.3389/fpls.2017.02270/full. ISSN 1664-462X.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Teepõõsalised&oldid=6636200"