Taskuhäälingu ajalugu

Taskuhäälingu ajalugu on kronoloogiline ülevaade taskuhäälingu (inglise keeles podcast) tekkimisest ja arengust.

Taskuhäälingu ajaloost rääkides tuleks alustada varasemast ajast kui 2004, mil taskuhääling ametlikult maailma meediasse, sealhulgas Eestisse jõudis. Heli- ja videofailide jagamine oli võimalik juba enne Interneti sündi. Taskuhääling aga tõi meediasse uuendusena sündikeerimise ehk võimaluse ühte ja sama materjali mitmel veebilehel korraga esitada ja kasutada.

RSS ja AtomRedigeeri

Taskuhäälingus kasutatakse materjalide levitamiseks RSS-i vormingut, mis on taskuhäälingust vaid viis aastat vanem. 1999. aastal töötas India informaatik Ramanathan V. Guha välja RDFi (Resource Description Framework) ehk ressursikirjeldusraamistiku – standardi, mis annab üldise raamistiku faili metaandmete (nt teema, kuupäev, autor jms) toetamiseks Internetis ja veebis [1]. Sellest saigi esimene RSS-i versioon – RSS 0.9. 2000. aasta detsembris lasi Ameerika tarkvaraarendaja Dave Winer välja RSS 0.92, mille kõige olulisemaks täienduseks oli RSS-ile manusemärgendi (enclosure tag) lisamine [2]. See märgend võimaldas RSS-voo kaudu edastada ka helifaile ning andis tõuke taskuhäälingu tekkele. 2001. aasta jaanuaris demonstreeris Dave Winer RSS-manust, lisades oma ajaveebi ühe Grateful Deadi laulu. [3][4]

RSS-i edasine arendamine peatus 2003. aasta juulis seoses autoriõiguste andmisega Harvardi Ülikoolile [5], kes RSS-i stabiilsuse tagamiseks selle täpse kirjelduse külmutas. Kuna aga RSS-vormingus oli kriitikute arvates puudusi, mida külmutamise tõttu enam muuta ei saanud, otsustati luua ka alternatiivne sündikeerimisvorming Atom, mis sai Interneti standardiks aastal 2007. Idee algatajaks oli USA tarkvaraarendaja Sam Ruby. Uue vormingu ehitamiseks loodi projekt RoadMap [6], mille üheks eesmärgiks oli luua avatud koodiga alternatiivne vorming. Enne kui jõuti nime „Atom“ juurde, kandis projekt nimesid „Pie“, „Echo“ ja „Necho“.[7]. Kasutusel on aga ka nn Atomic RSS, mis põhimõtteliselt tähendab Atomi elementide lisamist RSS-vormingule [8].

Taskuhäälingu sünd ja arengRedigeeri

Nagu uuendustega mõnikord juhtub, ei kasutanud esimesel paaril aastal eriti paljud RSS-i uuenduslikku võimalust lisada tavalisele RSS-voole helifaili. Uuenduse laiemaks tutvustamiseks ühendas Dave Winer selle oma ajaveebi loomise tarkvaraga – Radio UserLandiga, mida peale tema kasutasid ka „taskuhäälingu isaks“ (podfather) kutsutud Adam Curry [9], audioblogija Harold Gilchrist jt. Just Gilchrist oli see, kes tegi ettepaneku lisada nimetatud ajaveebi loomise programmile ka helifailide lisamise võimalus [10]. Oma esimese ametliku audioblogi avaldas Gilchrist 2002. aasta jaanuaris [11]. Vaid mõni kuu hiljem, 2002. aasta oktoobris, avaldas ta oma audio- ehk heliblogis esimese nn audioblogi saate, kasutades RSS-i manusemärgendit [12]. Mõni päev varem oli ka Adam Curry oma ajaveebi üles pannud ühe raadiosaate, kasutades RSS-i manusemärgendit. Ta kirjutab: „Kui kasutate Radio UserLandi, siis saate automaagiliselt endale MP3-faili kohe ettemängimiseks“ [13].[14] Seda võib tegelikult juba nimetada taskuhäälingusaateks, kuigi päris taskuhäälingust eristas seda veel võimalus faile automaatselt Radio Userlandi allalaaditud failide kaustast audiopleierisse laadida.

2003. aasta juunis demonstreeris Stephen Downes helifailide liitmist ja sündikeerimist oma Ed Radio rakenduses. Ed Radio skaneeris RSS-voogusid MP3-failide jaoks, kogus need kokku üheks vooks ja muutis selle kättesaadavaks SMIL või Webjay audiovoogude kaudu.[15] 2003. aasta oktoobris korraldas Dave Winer Harvardi ülikoolis, Berkmani keskuses esimese Blogger Coni ajaveebikonverentsi, kus üheks arutlusteemaks olid ka audioblogid [4][16] Harold Gilchrist rääkis audioblogide ajaloost ning demonstreeris seal esimest Windowsile mõeldud RSS-manuse ekstraktimisprogrammi [14]. Samuti esitles Kevin Marks just sellel konverentsil skripti, mis võimaldas RSS-manuseid alla laadida ning edastada neid iTunesile, mis omakorda kandis need üle iPodile [17]. Pärast seda konverentsi pakkus Adam Curry oma ajaveebi lugejatele välja RSS-to-iPod skripti, mis tõstis MP3 failid automaatselt Radio Userlandist iTunesi [18].

2004. aasta veebruaris sai taskuhääling (podcast) kui nähtus ka praeguse nimetuse. Selle pakkus The Guardianis välja Ben Hammersley [19]. Edasi aga hakkasid asjad kiiresti arenema. Kui näiteks 28. septembril 2004 andis Google'i otsing sõnale podcast ainult 24 vastet [20], siis vaid neli päeva hiljem oli see number juba 2750 ja on sellest ajast peale peaaegu iga päev kahekordistunud.[21] 2010. aasta märtsis oli see arv juba ligikaudu 94 800 000. Taskuhäälingu kiiret levikut kajastab ka fakt, et juba 2005. aastal, aasta pärast termini loomist, valis New Oxford American Dictionary uudissõna „podcast“ aasta sõnaks, kirjeldades seda kui „raadioülekande või mõne sarnase programmi digitaalset salvestist, mis on Internetis kättesaadav personaalsesse audiopleierisse allalaadimiseks.“ [22]

Taskuhäälingu idee võtsid kiirelt omaks ka mitmed tarkvaraarendajad. Esimene kasutajaliidesega taskuhäälinguprogramm oli iPodderX, mille lõid August Trometer ja Ray Slakinski [23]. Üsna varsti pärast seda tuli turule ka GPL litsentsiga iPodder (nüüdse nimega Juice Receiver)[21]. Samuti hakati kiiresti välja andma õpetusi taskuhäälingusaadete loomiseks ja kasutamiseks.

Tänapäeval kasutab Pew Internet & American Life Projecti 2008. aasta uuringu andmetel taskuhäälingut 19% kõigist Ameerika Internetikasutajatest, ehk pea viiendik. Populaarses taskuhäälingukataloogis Podcast Alley oli aga 2008. aastal 43 000 taskuhäälingut ja üle 2 miljoni taskuhäälingusaate. Kõige levinumad on tehnoloogiasaated, sellele žanrile järgnevad kohe huumor, religioon ja vaimsus ning äri. Loogiliselt on uue tehnoloogia kiiremini omaks võtnud just nooremad põlvkonnad, kelle taskuhäälingukasutus on alates 2006. aastast kahekordistunud.[24]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Vallaste, H.: "RDF" e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat, 2009
  2. Winer, D.: "How to hook into UserLand.Com through XML, XML-RPC and SOAP" RSS 0.92. Backend.Userland.Com, 2000
  3. Winer, D.: "Scripting News" 1.11.2001
  4. 4,0 4,1 Sterne, J., Morris, J., Baker, M.B., Freire, A.M.: "The Politics of Podcasting" Fibreculture Journal, 2008
  5. Winer, D.: "Roadmap, RSS 2.0 Specification, RSS 2.0 at Harvard Law"
  6. "Roadmap" Atom Wiki, 2007
  7. Winer, D.: "Tentative endorsement of Echo" Backend.Userland.Com. How to hook into UserLand.Com through XML, XML-RPC and SOAP, 2003
  8. "Atom, Atomic RSS" Mozilla Developer Center
  9. Jardin, Xent: "Audience With the Podfather" Wired Magazine, 14.05.2005
  10. Gilchrist, H.: "Upstreaming new folder/file" Radio UserLand, 2002
  11. Gilchrist, H.: "Audioblog/Mobileblogging News" 13.01.2002
  12. Gilchrist, H.: "Audioblog/Mobileblogging News" 27.01.2002
  13. Curry, A.: "Usernum 1014. Adam Curry's Radio Weblog" 21.10.2002
  14. 14,0 14,1 Gilchrist, H.: "My contribution to Audioblogging/Podcasting, Audioblogging 2.0" 2005
  15. Downes, S.: "Ed Radio, Stephens Web" 2003
  16. "Blogger Con: Day 2 Schedule" Harvard Law School, Weblogs At Harvard Law, 2003
  17. Marks, K.. "Real stream of full Audioblogging session". 2003. Failitüüp: video.
  18. Curry, A.: "RSS2iPod. Adam Curry’s Weblog" Väljaanne, 12.10.2003
  19. Hammersley, B.: "Audible revolution" The Guardian, 12.02.2004
  20. Searls, Doc: "DIY radio with PODcasting. Doc Searls' IT Garage" 28.09.2004
  21. 21,0 21,1 Curry, A.: "History of Podcasting by Adam Curry" CastWiki, 2005
  22. ""Podcast" is the Word of the Year" Oxford University Press, 2005
  23. Geoghegan, M.. "Podcast Solutions Interview – iPodderX Team". 11.05.2005. Failitüüp: audio.
  24. Madden, M., Jones, S.: "Podcast Downloading 2008" Pew Internet & American Life Project, 2008