Tartu teatrid
Tartu teatrid on järjepidevalt tegutsenud vähemalt 1870. aastast, kuid teateid näitemängudest Tartu linnas ja selle lähiümbruses on juba varasest uusajast. Tänapäeval on Tartus kirev teatrielu, seal tegutseb mitu teatrit ja korraldatakse teatrifestivale.
Tartu teatritraditsiooni vanem osa oli peamiselt saksakeelne. 19. sajandi algul keelati Tartu Ülikooli loomise järel teatrite tegutsemine linna piires, et see ei segaks õppetööd, mistõttu andsid rändteatrid etendusi eeslinnades. Sajandi keskpaigaks oli keeld siiski juba kaotatud.
Tartu ja Eesti esimeseks eestikeelseks teatriks peetakse 1870. aastal loodud Vanemuist, mis on tänini Tartu suurim ja tuntuim teater ning tegutseb juba pikka aega kolmežanriteatrina (draama, ooper ja ballett). Vanemuine sai alguse Vanemuise seltsi toel Eesti rahvuslikul ärkamisajal, teatrijuht August Wiera käe all kujunes see poolkutseliseks ning 1906. aastast peetakse Vanemuist kutseliseks teatriks. Nõukogude ajal Vanemuine riigistati ning riigiteatrina tegutses see 2013. aastani, mil teatrit hakkas haldama sihtasutus Teater Vanemuine. Nii nagu tsaari- ja eestiaegses, tegutses ka nõukogudeaegses Vanemuises plejaad silmapaistvaid näitlejaid ja lavastajaid, kellest üks tuntumaid oli kauaaegne teatrijuht Kaarel Ird. Suurt mõju avaldas 1970. aastatel Vanemuise draamastuudios kujunenud teatriuuendus, mille eestvedajate seas olid Mikk Mikiver, Jaan Tooming ja Mati Unt. Tänapäeval kuulub Vanemuisele kolm hoonet: Teises maailmasõjas hävinud ajaloolise hoone asemele 1970. aastal ehitatud suur maja (selle küljes olev Vanemuise kontserdimaja kuulub 1998. aastast Eesti Kontserdile), 1914–1918 ehitatud Vanemuise väike maja ning 2001. aastast kasutatav Emajõe kaldal asuv kammerlik Sadamateater.[1]
1996. aastal asutati Tartu Suveteatri Selts, mille egiidi all on 1997. aastast etendusi esitanud Emajõe Suveteater. Suveteater on esinenud paljudes paikades Tartus ja kaugemalgi, alates Toomkiriku varemetest, Lutsu Teatrimajast ja Laulupeomuuseumist ning lõpetades Rannarahva muuseumiga Viimsis ja Poslovitsa rannaga Pühajärve ääres. Teatri juht on Andres Dvinjaninov.
Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on 2008. aastal loodud ja 2011. aastast Laial tänaval tegutsev (varem Lutsu Teatrimajas asunud) avangardistlik Tartu Uus Teater, mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik Ivar Põllu.
2014. aastast tegutseb peamiselt Magasini tänaval Genialistide Klubi saalis teater Must Kast, mille asutasid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 10. lennu vilistlased.
Tartu harrastusteatritest on pikimad traditsioonid 2005. aastal MTÜ-na asutatud ning Raivo Adlase juhitaval Vilde Teatril, mis peab end siiski 1949. aastal rajatud Eduard Vilde nimelise Tartu Rahvateatri järeltulijaks, ning Kalevi tänaval asuval Tartu Üliõpilasteatril, mis kasvas välja Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist ja mida 1999. aastast juhib Kalev Kudu. Tähelepanu on pälvinud ka 2007. aastal toonase Uru noortekeskuse juures loodud Uru noorteteater ning 2008. aastal asutatud Tudengite näitemängutrupp Altermann.
Teatri Kodus, endises Lutsu Teatrimajas majutab Tartu Mänguasjamuuseum peamiselt lasteetendusi, mida annavad erinevad trupid.
Tartus on aegade jooksul tegutsenud arvukalt väiksemaid teatreid, sealhulgas näiteks töölisteatreid, saksa- ja venekeelseid teatreid, lasteteatreid ja eksperimentaalseid teatrilaboreid.
Viited muuda
- ↑ Teatrimajad. Vanemuine. Kasutatud 15.06.2009