Genialistide Klubi

Genialistide Klubi on subkultuurimaja Tartus.^[1] Kuni 17. juulini 2008 tegutses klubi Lutsu Teatrimajas, praegu tegutseb klubi Tartus Magasini tänaval asuvas Tartu Kalevi spordiklubi hoones.^[2]

Genialistide Klubi hoone Tartus Magasini tänaval, veebruar 2013

Genialistide Klubi hoone sissekäik Tartus Magasini tänaval, veebruar 2013

Klubi asutasid Genialistid. Organisatsioon asutati 2006. aasta märtsis, ent klubi tegevuse ametlik sünnipäev on tolle aasta 1. september. Mittetulundusühingu asutajateks on ansambli Genialistid toonased liikmed Ivar Põllu, Allan Aint, Raido Kurri, Karl Laanekask, Feliks Kütt ning Tauno Aints. Organisatsiooni loomise ajendiks on pragmaatilised põhjused – nimelt otsisid ansambli liikmed toona endale heliproovideks ja harjutamiseks ruume ning linn pakkus neile vana Lutsu Teatrimaja Tartus Jakobi ja Lutsu tänava nurgal. Algselt sooviti püsivalt rentida ühte osa majast, aga tänu soodsatele tingimustele anti üürile terve maja kuni selle kapitaalremonti minemiseni. Sellest sündis ka idee, et maja võiks heaperemehelikult ära kasutada, sest toonases Tartus oli puudus justnimelt väiksemast või keskmise suurusega saalist, kus saaks üritusi korraldada. “Mõistsime, et isegi siis, kui me majas midagi ei korralda, maksame linnale ikkagi renti,” ütles Põllu. Seepärast leidsid Genialistid, et mõistlikum on maja avatuna hoida, siis on vähemalt midagi kasulikku tehtud. Tartus on Põllu sõnul üsna vähe saale, kus kontserte, teatrit ja muidu üritusi korraldada – kõige väiksemad on Sadamateater ja Sõbra maja ning mõlemad on päris suured. “On olemas veel ööklubid, aga kas kõik peab päris ööklubisse mahtuma?” küsis Põllu. “On olemas palju koosseise ja üritusi, mis suurt ruumi ei vaja. Me tahtsime sellist kohta, kus saaks head kontserti ka lihtsalt lebades või istudes vaadata. Ei pea tantsima, kui ei taha. “ (Laurisaar, R. 2006) Seeläbi pandi alus organisatsioonile, mis oli tõukeks suurele aktiviseerumisele kohalikus kultuurielus. Berk Vaher (2018) on arutlenud klubi alguse kohta järgmiselt: “Või oli see algus ennegi veel, varajastel 1990ndatel ülikooli vabameelsust nautinute segunemises, hulljulguses ja idanevas ettevõtlikkuses – ajapikku ka trotsis akadeemilise kapseldumise, pragmatismi ja edukultuse vastu? Sest sealt tulid nood klubi algusaegade melulised, külalised, isekorraldajad; tuli see, mis läbi aegade enim meeles, üksikuist sündmustest üle – kui palju neid, kellega kõnelda, naerda, unistada, midagi isegi teostada … Ikka ja jälle, Lutsus ja Magasinis, on see peokorraldajaid häirinudki – tõsiselt ju õhtu kava nimel vaeva nähtud, aga tulijad ikka lobisevad õues või suitsuruumis … Lihtsalt nii suur on olnud vajadus „oma inimestega“ olla, leida uusi sarnaseid, uusi erinejaid. Selle melu mõju on kandunud kogu kvartalisse ja kaugele väljapoole. „Gennis“ on tegutsenud või lausa sealt hoo sisse saanud Tartu Üliõpilasteater, Tartu Noorte Teatritehas, Tartu Uus Teater, Must Kast ja veel mitmed trupid; Elektriteater, Müürileht, Tartu Kultuuritehas, Müürilille täikad; linnafestival „UIT“ ja Uus Õu; nüüd äsja ka vinüülipoed Psühhoteek ja Gramophonetree. Kõigest sellest on vähemalt raamatu jagu lugusid. Genialistide Klubi on olnud too tõeline üliõpilasmaja, värav linna kultuuriruumi, haakuvate ja põimuvate subkultuuride võrgustikku, oma loominguliste unistuste teostamisse – ja see on ülikooli kui institutsiooni tragöödia, et ta pole osanud seda hinnata või toetada.”.

Praeguseks on mittetulundusühingu juhatuses kaks inimest, kes täidavad administratiivseid kohustusi ning hoolitsevad organisatsiooni toimimise eest. Ühing pole vahepealsetel aastatel lihtliikmeid juurde võtnud, kuigi põhikiri seda võimaldab.

Ühingu põhieesmärk on aastaringselt funktsioneeriva ja vaheldusrikast programmi pakkuva multikultuurimaja tegutsemise korraldamine Tartus: sisulise programmi pakkumine neljal kuni kuuel päeval nädalas, sealhulgas nädalas keskmiselt seitsme sündmuse ning aastas kokku umbes 350 sündmuse toimumine Tartus. Seeläbi on ühingu põhiline tegevusvaldkond enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Sisuliselt tähendab see kureeritud vaba lava stiilis programmi pakkumist avalikkusele. Klubi annab suurepärase võimaluse väga erinevateks üritusteks – olgu selleks teater, kino, kontsert, pidu, tantsuõhtu, luuleõhtu, raamatuesitlus või debatt. Ürituste lai ampluaa on saanud tõmbenumbriks oma tuntud headuses ning meelitab väga erinevate taustadega inimesi oma tegevustest osa võtma, liiatigi kui paljud üritused on prii sissepääsuga.

Palgalisi töötajaid on ühingus viis-kuus ning need jagunevad administratiivsete ja tehniliste ametikohtade vahel. Lisaks aitavad erinevais ülesandeid ka vabatahtlikud, kes koguvad oma tegevusega endale häid praktilisi kogemusi edaspidiseks karjääriks. Klubi teeb vahel koostööd erinevate õppeasutustega ka praktikakohtade pakkumiseks.

Klubi teenib oma põhilise omatulu läbi kinnisvarahalduse ehk rendib ruume nii majas tegutsevatele asutustele kui ka avalikke pindu ürituste korraldamiseks. Sama katuse all tegutseb veel mitu ettevõtmist: Generaadio, toitlustust pakub GenGöök (praeguseks on toitlustus läinud samuti OÜ MÖKU alla), baariteenust osutab Möku baar, plaadipoodi peab Gramophonetree Records ning lisaks ka teater Must Kast. Teine kandev sammas ühingu rahastamisel on Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna programmitoetus, mida on saadud juba üle tosinkonna aasta.

Lisaks on saadud linna reservfondist väiksemaid sihtotstarbelisi toetusi heakorratöödeks ja ürituste läbiviimiseks. Annetusi koguti minimaalselt ja sponsorlepinguid ei ole sõlmitud – see on olnud üks põhimõtteline koht, et klubi peetakse sponsoriteta.

Põhiliseks koostööpartneriks on loomulikult kohalik omavalitsus, kes on klubi läbi aastate toetanud. Hea ülevaate on andnud jällegi Berk Vaher (2018): “ Heitlikud on olnud ka Genklubi ja linnavalitsuse suhted. Kohalike poliitikute ja ametnike seas on leidunud nii neid, kes klubi väärtust tunnustavad, kui ka neid, kes nina kirtsutavad, et pole ikka piisavalt respektaabel ja presentaabel. On neidki, kes selles kontsentreeritud vabameelsuses ohtu tajuvad. Kui 2008. aasta hakul Lutsu tänava majja Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu hakati planeerima, ei mõeldud linnavalitsuses suurt sellele, mis Genklubist edasi saab. Klubipidajad ise olid juba valmis käega lööma ja edasi liikuma, ent paarkümmend kultuuritegelast üle Eesti algatasid petitsiooni ja kiiresti sai paarikümnest allkirjast paar tuhat – toetussõnumeid tuli väljastpoolt Eestitki. Ei hiljem ega varem ole ühegi kadumisohus klubi toeks nii massiivset survet avaldatud ja see toimiski: Genklubi sai Magasini tänavale uued ruumid. Ning klubi sündmustel, õues ja suitsuruumis hängijate seltskond sai ühtäkki teadlikuks oma ühise lõbu ja kiindumuse väest ja potentsiaalist – oma võimest ja õigusest linnaelu mõjutada ning enda identiteete avalikus ruumis kehtestada. Aasta hiljem, kui naabruse korteriühistud lausa kohtu kaudu klubi sulgemist taotlesid (mitte ainult mürast, vaid ka maailmavaatest häirituna – üks klubi vastu võitlejaid oli tuntud neonats Risto Teinonen), asus linn juba klubi poolele. See ja eelarvelised toetussummad pole klubi siiski taltsaks ja alandlikuks muutnud. Genklubi on ikka olnud üks avalike debattide keskusi, selle kümnendi algul ka stagnatsioonile ja võimukorporatismile vastuhakkamise kolle: kui toimusid aktsioonid Tartu Anna Haava skvoti toetuseks, võttis hoogu liikumine „Aitab valelikust poliitikast“ ning käis koos valimisliidu Vabakund aktiivrühm. Kui see trotslik hoog ka tänaseks raugenud on, ei kao lootus, et see võib veel korduda. Kui ka algusaegade Genklubi kogukond aeg-ajalt klubist eemale triivib või seal harvem käib, võib see ometi ikka-jälle mobiliseeruda. Mõne aasta eest Tartu esimesel kaasava eelarve hääletusel aitas näiteks intensiivne vabatahtlik võrkturundus Genklubi kvartalile uue tehnika hankimise lausa viimastel hääletushetkedel võidule.” Erasektorist võib koostööpartneritena välja tuua Tartu Uue Teatri, Elektriteatri, Hostel Loomingu, Hostel Hektori, Tampere Maja, Audiosky, E&T Valgus, Nordener Audio jpt. Samuti paljud tudengiorganisatsioonid nagu Erasmus Student Network Tartu, International Student Ambassadors, Üliõpilasesindus, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Rahvusvaheliste Suhete Ring, Tartu Üliõpilasteater, AIESEC Eesti, DD-akadeemia, Ülikooli kultuuriklubi, TÜ Turndusklubi, TÜ väitlusklubi jpt. Rahvusvahelist koostööd tehakse peaasjalikult läbi isiklike kontaktide, mil erinevad korraldajad toovad tuuride raames bände Tartusse esinema.

Genialistide Klubis tegutseb Generaadio.

Klubi ruume kasutab teater Must Kast.