Teatri Kodu

hoone Tartus
(Ümber suunatud leheküljelt Lutsu Teatrimaja)

Teatri Kodu (täieliku nimega Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu), enne seda tuntud kui Lutsu Teatrimaja, on Eesti teatrihoone aadressil Lutsu 2 Tartus.

Lutsu Teatrimaja enne restaureerimist (2007)
Teatri Kodu pärast restaureerimist (2011)
Teatrimaja sissepääs

Hoonet on kasutanud Eesti Nukuteater ja Tartu Teatrilabor.[1]

2010. aastast tegutseb majas Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu. Esimesel korrusel asuvas teatrisaalis saab aasta läbi vaadata etendusi, teisel korrusel asuvas lastestuudios viiakse läbi muuseumitunde, korraldatakse konverentse ja seminare ning peetakse laste sünnipäevi.

Omalavastused

muuda

Teatri Kodul on kindel mängukava[2] ja iga nädal toimuvad etendused, kuid ei ole püsivat teatritruppi. Tartu Mänguasjamuuseum on Teatri Kodus lavale toonud omalavastusi:

  • "Minu esimene kodu", lavastaja Marko Mäesaar (2022)[3]
  • "MINA!", lavastaja Maria Usk (2021)[4]
  • "Pettson, Findus ja krähmud", lavastaja Veikko Täär (2019)[5]
  • "Väike prints", lavastaja Marika Palm (2016) [6]
  • "Raha-haa-haa!", lavastaja Kristo Toots (2015)[7]
  • "Öö mänguasjamuuseumis" lavastaja Leino Rei (2010)[8]
  • "Sipsik", lavastaja Leino Rei. (2010)[9]

Lutsu 2 hoone ajaloost

muuda

Esimesed puithoonete jäänused Lutsu tänav maja nr 2 aluselt krundilt pärinevad hiljemalt 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, kerishüpokaustahi ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal on arvatud, et hüpokaustahi jäeti kasutusest kõrvale 16. sajandil ning siis ehitati majja kahhelahjud. 17. sajandi teisel poolel elas siin õuekohtu eesistuja-president Lars von Fleming, ka hilisematel plaanidel on hoone märgitud kui „Presidendi Maja“. Hooneid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud ning mõlemad majad said kõvasti kannatada Põhjasõjas (1700–1721).

1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praeguseni seisev Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puuehitisega. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele Baltikumis ja Venemaal, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust.

19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli erinevate omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid ja linnaasutused, vahetult enne viimast renoveerimist kasutati maja teatrisaalina ning seal tegutses subkultuurimaja Genialistide Klubi.

Lutsu 2 hoone renoveeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi toetusega aastatel 2008–2010 ning alates 2010. aasta suvest on maja kasutusel Tartu Mänguasjamuuseumi multifunktsionaalse teatrimajana, mis kannab nime Teatri Kodu.[10]

Viited

muuda
  1. Rando Tooming, Tartu Teatrilabor sai enda kasutusse Lutsu teatrimaja, Eesti Päevaleht, 28. november 2003
  2. https://www.mm.ee/teater-ja-etendused/mangukava
  3. "UUS! Beebiteater "Minu esimene kodu" — Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu". mm.ee. Vaadatud 16. aprillil 2023.
  4. "Fantaasiamäng "MINA!" — Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu". mm.ee. Vaadatud 16. aprillil 2023.
  5. https://www.mm.ee/teater-ja-etendused/uus-pettson-findus-ja-krahmud-alates-31-10-2019
  6. https://tartu.ee/en/node/1526
  7. https://www.mm.ee/teater-ja-etendused/lavastused-1/raha-haa-haa
  8. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuni 2020. Vaadatud 26. juunil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/mida-teha-kelleks-saada-tartu-lasteteater-soovitab/
  10. https://www.mm.ee/muuseum-ja-naitused/muuseumi-ajaloost

Välislingid

muuda