Tänassilma jõgi

Tänassilma jõgi on jõgi Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Võrtsjärve madalikul Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Tänassilma jõgi
Tänassilma jõgi Oiu külas
Lähe	Viljandi järve lähedal 58° 21′ 51″ N, 25° 37′ 47″ E
Suubub	Võrtsjärve 58° 23′ 49″ N, 25° 58′ 51″ E
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	448,7 km²
Pikkus	33,5 km
Langus	11 m
Lang	0,275 m/km
Parempoolsed lisajõed	Ärmä jõgi, Saarevälja kraav, Mähma oja, Räägu kraav, Kitsipilli kraav
Vasakpoolsed lisajõed	Tarnakraav, Koka oja, Viru oja, Teraseoja, Tusti oja, Kõveroja, Adula oja, Joona oja

Kirjeldus

Jõe pikkus on 33,5 km, valgla pindala 448,7 km², langus 11 m ja lang 0,275 m/km. Jõe lähe asub Sakala kõrgustikul Tänassilma orus Viljandi järve idakalda lähedal ning jõgi suubub Võrtsjärve Oiu külas. Jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Võrtsjärve alamvesikonda.

Tähtsaim lisajõgi on Ärmä jõgi, mille 197 km² suurune valgla moodustab Tänassilma jõe valglast 44%. Tänassilma jõgi voolab läbi Rutsniku Mädajärve ja Vana-Võidu Mädajärve.

Lisajõed

Sulgudes: suubumine vasakult või paremalt – lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest.

• Tarnakraav (vasakult – 39,9 km)
• Koka oja (vasakult – 27,6 km)
• Viru oja (vasakult – 26,8 km)
• Ärmä jõgi (paremalt – 26,5 km)
• Teraseoja (vasakult – 21 km)
• Mähma oja (paremalt – 20,1 km)
• Tusti oja (vasakult – 18,7 km)
• Kõveroja (vasakult – 13 km)
• Adula oja (vasakult – 8,5 km)
• Kitsipilli kraav (paremalt – 4,5 km)
• Joona oja (vasakult – 700 m)

Looduskaitse

Tänassilma jõgi Kuudeküla juures

Tänassilma jõgi voolab läbi Võrtsjärve hoiuala, lisaks on jõel kalakotka ja must-toonekure püsielupaikade kaitsevööndid.

Ajalugu

Jõgi on arvatavasti kuulunud oletatava Pärnu–Viljandi–Tartu veetee koosseisu. Projekt veetee korrastamiseks pärineb aastast 1817. Filippo Paulucci tellis uurimuse, mis töid oleks veetee taastamiseks vaja. Insener Braun tõdes, et projekt poleks utoopiline, kuid selle maksumus on suurem, kui kuberner ootas. Projekti osaks oli ka järve ja Uusna vaheline kanal, kus pidi olema neli lüüsi. Selle tarbeks tuli üles paisutada Viljandi järve, et seda kanalit veega varustada. Nimelt oli Tänassilma ülemjooks püsiva liikluse jaoks liialt madal. Aastal 1822alustati Uusna kanali kaevetöödega. Kuudeküla all valmis kahe kilomeetri pikkune süvend, kuid inseneri surma tõttu tööd katkesid.

Aastal 1860 kaevati kraav Tänassilma jõe alguseks olevast Mädajärvest Viljandi järve suunas. Küsitav on, kas seal on olnud voolutrass, kuid August Wilhelm Hupel mainib, et veel tema eluajal said suurvee ajal väiksemad veesõidukid, mil lasti polnud üle ühe säilitise, sealtkaudu üle veelahkme liigelda, kuid ta kahtles sügavalt, kas seal kunagi püsivat liiklust olla sai.

Tännassilma jõe puhul on teada, et sinna rajati omal ajal ohtralt kalatõkkeid, mis rikkus selle veerežiimi ja alandas jõe suutlikkust olla veeteeks.

Aastail 1923-1924 loeti jõest laevatatavaks alla kilomeetrilist lõiku alamjooksul. Toona pidi veetee nõuetele vastav jõgi olema teatava laiuse ja sügavusega (mitte alla 0,5 meetri), kärestikuvaba ja piisavalt sirge. Kogu jõge loeti parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks), kuigi ülevalpool Ärma jõge oli see seda ainult ajutiselt.

Tänassilma jõgi oli 1925. aastaks veetaimestikust umbe kasvanud, mistõttu oli takistatud vee äravool. Alaliselt kõrge veeseis tõi kaasa projekti jõe süvendamiseks ja õgvendamiseks, et ümbruskonna talunike heinamade olukorda parandada. Selle projekti eesmärk ei olnud aga muuta jõge veeteeks.

Oiu sadam Tänassilma jõe suudmes

Vaata ka

• Tänassilma ürgorg
• Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
• Võrtsjärv

Välislingid

• Tänassilma jõgi Eesti Looduse Infosüsteemis
• Tänassilma jõgi riiklikus keskkonnaregistris