Võrtsjärve madalik
Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon. Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%) [1] on soostunud.
Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva Võrtsjärve kaldalähedasi alasid ning põhja pool lõikub sügavalt mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti lavatasandikuga.
Võrtsjärve madaliku kujunemine algas Holotseeni algul ning see hõlmab suurt osa tollasest Suur-Võrtsjärvest.
Maastikurajooni ilmestavad mitmed loogelised jõed, mille kallastel kasvab haruldane lammimets, samuti jääb siia Emajõe ülemjooks. Suhteliselt ühtlast reljeefi ilmestavad voorestikud.
PaikkonnadRedigeeri
Võrtsjärve madalikul saab eristada nelja paikkonda:
- Läänerannik
- Põhjarannik (Kolga-Jaani piirkond)
- Idarannik
- Võrtsjärve madaliku põhja-kirdeosa (Sangla paikkond)
LoodusRedigeeri
Võrtsjärve madalikul asub Eesti üks suurimaid märgalasid – Alam-Pedja looduskaitseala, ala soostumus on 82%.
ViitedRedigeeri
- ↑ Ivar Arold. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005
VälislingidRedigeeri
- Artikkel Eesti entsüklopeedias
- "Soo- ja jõemaastikud, arengulugu" (Võrtsjärve madalik, Alam-Pedja), Ivar Arold, Arvo Järvet, Eesti Loodus 9/10 2001