Sundi sild

Sundi sild (kasutatud ka ebatäpset nime Öresundi sild; taani: Øresundsbroen, rootsi: Öresundsbron, hübriidnimi: Øresundsbron) on maantee- ja raudteesild üle Sundi Taani ja Rootsi vahel, mis ühendab omavahel Kopenhaageni (Sjælland) ja Malmö (Skåne). Silla pikkus on 8 kilomeetrit.

Sundi sild

Sillal on neljarealine maantee ja kaks paari raudteerööpaid. Silla raudtee ühendab Skandinaavia poolsaare raudteevõrgustiku Lääne- ja Kesk-Euroopa raudteevõrguga. Peale selle ühendab sillale paigaldatud andmesidekaabel Rootsit Mandri-Euroopa internetiga.

Ehkki sild ületab Taani ja Rootsi vahelise piiri, pole sillal piirivalvet, sest mõlemad riigid kuuluvad Põhjamaade passiliitu ja Schengeni viisaruumi ning seetõttu tavaliselt isikutunnistusi ei kontrollita. Siiski on aeg-ajalt Rootsi sisenemisel vaja läbida tollikontroll.

Nimi

Taanis ja Rootsis on silla nimi vastavalt Øresundsbroen ja Öresundsbron. Silda haldav firma kasutab nime Øresundsbron, mis on hübriid Taani- ja rootsikeelsest nimest. Kuna kahe linna vaheline ühendus koosneb tunnelist, tehissaarest ja sillast, on kasutusel ka harvemini kasutatav nimi "Öresundi ühendus" (taani keeles: Øresundsforbindelsen, rootsi keeles: Öresundsförbindelsen).

Ajalugu

Esimene teadaolev ettepanek ehitada sild Taani ja Rootsi vahele tehti 1936. aastal. Silla ehitus algas 1995. aastal ja see valmis 1999. aastal. 14. augustil 1999 kohtusid silla keskel Rootsi kroonprintsess Victoria ja Taani kroonprints Frederik, tähistamaks selle valmimist. Sild avati ametlikult 1. juulil 2000. 12. juunil 2000, kaks nädalat enne silla avamist, läbisid 79 871 jooksjat poolmaratoni Taanis asuvast Amagerist Skåne maakonda Rootsis.

Peale silla avamist kasvas Taani ja Rootsi vaheline liiklus esimesel kasutusaastal 61 protsenti. Silda ei kasutatud siiski nii palju, kui oli algselt soovitud, kuid alates 2005. aastast on silla kasutamine kiirelt kasvanud. 2012. aastal maksis silla ületamine 310 Taani krooni, 375 Rootsi krooni või 43 eurot. 2009. aastal kasutas silda 35,6 miljonit inimest.

Hind ja kasu

Ühenduse loomine kahe linna vahele maksis 30,1 miljardit Taani krooni. Silda haldab firma, millest pool kuulub Taani riigile ja pool Rootsi riigile. Kummagi riigi valitsus firmat rahaliselt ei toeta ja see sõltub täielikult sillaületustasudest. Maksumaksja raha silla ehituseks ei kasutatud, aga seda kasutati maismaaühenduse loomiseks, seda eriti Taanis, kus sillal oli kohalik tähtsus, sest see ühendas lennujaama raudteevõrku.

Sundi komitee sõnul on sild toonud majanduslikku kasu mõlemale riigile 78 miljardi Rootsi krooni väärtuses ja aastane kasu on 6,5 miljardit Rootsi krooni.

Vaata ka

• "Sild", skandinaavia telekriminaalsari