Lause suhtluseesmärk
Lause suhtluseesmärk on üks osa lause semantilisest funktsioonist. Lause suhtluseesmärgiks ehk kommunikatiivmodaalseks tähenduseks võib olla väite, küsimuse, käsu, soovi või hüüu väljendamine.
Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi
muudaEesti keeles saab grammatiliselt ehk muutetunnuste, abisõnade ja sõnajärje abil vormistada viis suhtluseesmärki, milleks võib olla väide, küsimus, käsk, soov või hüüd. Nende suhtluseesmärkide väljendamiseks on olemas vastavalt viis kommunikatiivset lausetüüpi:
- väitlause ehk deklaratiivlause Sa ujud hästi.
- küsilause ehk interrogatiivlause Kas sa ujud hästi?
- käsklause ehk imperatiivlause Uju hästi!
- soovlause ehk optatiivlause Ujuksid sa hästi!
- hüüdlause ehk ekslamatiivlause Kui hästi sa ujud!
Lausetüübi ja suhtluseesmärgi vastavus ei ole päris üksühene. Üheks suhtluseesmärki vahendavaks grammatiliseks vahendiks on ka intonatsioon, mida pole aga tema kõikuvuse tõttu arvatud lausetüübi eristavate tunnuste hulka. Näiteks lauset Sa teed selle ära? peetakse ikkagi väitlauseks, küsitähendust aga väitlause sekundaartähenduseks.
Väitlause
muudaVäitlause on nii sisult kui ka vormilt markeerimata lausetüüp, mille põhiülesanne on väite väljendamine.
- Mari läks maasikale. Meie vanaema on väga nooruslik.
Intonatsiooniga ja/või leksikaalsete vahenditega saab väitlauses vormistada ka teisi suhtluseesmärke:
- küsimust Mari läks maasikale?
- käsku Sa jätad kohe järele!
- soovi Ma soovin, et minu ümber poleks inimesi.
- hüüdu Meie vanaema on nii nooruslik!
Küsilause
muudaKüsilause on lausetüüp, mis väljendab küsimust. Küsilaused jagunevad vastavalt sellele, kas vastused on küsimusega ette antud või mitte.
- Valikküsilause ehk alternatiivküsilause – vastusevõimalused on küsimusega täpselt ette antud, näiteks: Kas sa kuulasid meie juttu pealt?
- Eriküsilause – võimalikke vastuseid pole ette antud, näiteks: Kes kuulas meie juttu pealt?
- Eelistusküsilause – iga liiki küsilauses võivad väljenduda küsija a) oletused või b) kahtlused vastuste tõenäosuse kohta. Selline eelnevat hinnangut sisaldav küsilause on eelistusküsilause, näiteks: Täna on kolm tundi, eks ole?
Küsilause sekundaartähendused: retooriline küsilause ja käskküsilause.
- Retooriline küsilause väljendab esiletõstetuna väidet, mis on jaatuse-eituse poolest vastupidine sõnastatule, näiteks: Kas sõbralikke kingitusi ei tohigi teha? Mis mõtet on...?
- Käskküsilause tähistab kas kästava isiku parajasti toimuvat või käskimise tingimusi, näiteks: Mis te pilgutate oma kunstripsmeid?
Käsklause
muudaKäsklause on lausetüüp, mille grammatiline ehitus on kohandatud ülesandele väljendada käsku (palvet, nõuet, üleskutset) lausega märgitud sündmuse teostamiseks.
- Eitavat käsku nimetatakse keeluks, näiteks: Ärge pilgutage oma kunstripsmeid!
- Imperatiivi abil vormistatakse käsku, mis on suunatud kõnelejalt kuulajale, näiteks: Lubage mul kuulutada koosolek avatuks!
- Jussiivi abil väljendatakse vahendatavat käsku, näiteks: Rohelised kogunegu Plaanikomitee ette.
Käsk on varieeruva tugevusega taotlus. Eri tugevusastmeid saab väljendada leksikaalselt ja grammatiliselt, näiteks: Ma soovitan teil lahkuda.
Käsku pehmendavad kiilud (palun, ole nii lahke, Palun too mu tööriistad siia!), tingiv kõneviis (Ehk sa tooksid mu tööriistad siia?), võimalikkusmodaalsus (Võib-olla te ootate nad ära?).
Käsku tugevdavad ajamäärused kohe, juba (Tule kohe kapi otsast alla!), paratamatusmodaalsus (Seda rohtu võta tingimata.), da-infinitiivsed laused (Kuulata ja vaikida!), vormelid, eriti käsklused (Käed üles!).
Sõnastusega antud intensiivsust võib teisendada intonatsioon, näiteks: Palun mine ära!
Soovlause
muudaSoovlause on lausetüüp, mis väljendab soovi. Erinevalt käsust ei ole soov taotluslik. Soov väljendab üksnes suhtumist sündmusesse. Et soovitav sündmus on vaatlushetkel teostumata, on soovlause öeldis alati tingivas kõneviisis. Soovlause ehitustüübid:
- tingimuslausekujuline lause Kui lootus veel kadunud ei oleks!
- et-sihitislause kujuline lause Et mu raamat juba trükitud oleks!
- verbita vaeglause Julget pealehakkamist!
Soovi intensiivistatakse üldlaiendite ometi, ainult, vaid, no jms abil.
- Oleks mul aega! – No oleks mul ometi aega!
Hüüdlause
muudaHüüdlause on lausetüüp, mis näitab, et lausega tähistatud sündmus on kõneleja jaoks ootamatu ja üllatav. Hüüutähendus ei sisalda vajalikkus- ega tegelikkushinnangut, näiteks: Kui hästi ta ujub! (reaalne) Kui hästi ta ujuks (, kui ta oleks terve!) (irreaalne)
Kõige enam võimalusi hüüdlause kujundamiseks pakuvad sõnad, mis osutavad intensiivsusele. Hüüdlause viitab sellele, et millegi intensiivsus on suurem tavalisest, keskmisest, ootuspärasest, näiteks: Küll teie laps on püsimatu!
Nii hüüutuumaks kui 'väga'-intensiivistamiseks sobivad nt adjektiivid, adverbid ja verbid.
Väitlausepärane hüüdlause
muudaKommunikatiivset tähendust märgib lauselaiend küll lause alguses või fokuseeriv fraasilaiend alles, vast, aga hüüutuuma ees, näiteks: Oh, küll oli maailm kaunis ja elu armas!
Väitlausepärane hüüdlause on sageli elliptiline, kusjuures säilib vähemalt lauselaiend, verb ja hüüutuum, näiteks Kus vihastas!
Komplementlausekujuline hüüdlause
muudaVäljendab iseseisvunud üllatust, imetlust ja on samuti tähelepanu juhtiv. Komplementlausekujuline hüüdlause algab siduva ase- või määrsõnaga, näiteks: Näe, kuidas kõik on muutunud. – Kuidas kõik on muutunud!
Nimisõnafraasi sisaldav hüüdfraaslause
muudaTuumaks on valdavalt osastavaline, nimetavaline nimisõnafraas ja situatsioon jääb lauses määramatuks, näiteks: Oh noorus, noorus!
Liigendamatu hüüdfraaslause
muudaLiigendamatu hüüdfraaslause on hüüdlausetest intensiivseim, tuum puudub. Hüüdu väljendavad laiema või kitsama tähendusega tundeväljendusinterjektsioonid, näiteks: Oi! Ohoo!
Viited
muudaKirjandus
muuda- Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993