Vaeglause

Vaeglause on sisuliselt mõistetav lause, kus puudub mõni süntaktiline komponent (mittetäieliku struktuuriga lause), kuid puuduvat komponenti ei saa sisulistel põhjustel juurde mõelda.

Teine mittetäieliku struktuuriga lause liik vaeglause kõrval on lünklause, kus puuduv komponent on samuti süntaktiliselt väljendamata, kuid sisuliselt olemas (soovi korral sõnastatav).

Vaeglausetüübid

Vaeglauses on mingi lauseosa puudumisel kindel tähendus ja seda ei saa lausesse ka lisada ega juurde mõelda.

Vastavalt lausest väljajäetud süntaktilisele osale jaotuvad vaeglause tüübid nelja suurde kategooriasse:

Verbita laused

Puudub tegusõna.

Näited:

• Hästi! (ligikaudne tähendus 'see on hästi')
• Buss. (võimalik tähendus 'buss tuleb')
• Lilled, kõikjal lilled. (ligikaudne tähendus 'ümbruses leidub/kasvab palju lilli' vms)

Vaegisikulised laused

Puudub täisalus.

Vaeglaused esinevad tihti umbisikulise tegumoe ehk impersonaali kasutamisel, kus aluse puudumine näitab, et tegija on ebamäärane.

Näited:

• Muudkui sõditakse ja valatakse verd.
• Nooruses omandab kõike hõlpsasti.
• Täna sai kõvasti raha kulutatud.

Fraaslaused

Laused, mis koosnevad ühest fraasist.

Nimisõnafraas

Näited:

• Pühapäeva õhtu.
• Vihmane sügispäev.
• Selle päeva esimene uudis

Hüüdlaused

Näited:

• Tohoh!
• Vaat nüüd!
• Säh sulle!

Määramatu struktuuriga laused

Vormelid ehk kinnistunud lauseühendid, mis täidavad kindlaid suhtlusülesandeid (tervitus, hüvastijätt, õnnesoov jms).

Näited:

• Palju õnne sünnipäevaks!
• Jätku leivale!
• Sõida seenele!

Eritekstide - siltide ja pealkirjade laused.

Näited:

• Tallinn 120 km
• Maha lühinägelik poliitika!
• Lõpp JOKK-ile!

Kirjandus

• Vaeglause Eesti keele käsiraamat
• "Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: KIRI" M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare 1993