Vaeglause
Vaeglause on sisuliselt mõistetav lause, kus puudub mõni süntaktiline komponent (mittetäieliku struktuuriga lause), kuid puuduvat komponenti ei saa sisulistel põhjustel juurde mõelda.
Teine mittetäieliku struktuuriga lause liik vaeglause kõrval on lünklause, kus puuduv komponent on samuti süntaktiliselt väljendamata, kuid sisuliselt olemas (soovi korral sõnastatav).
Vaeglausetüübid
muudaVaeglauses on mingi lauseosa puudumisel kindel tähendus ja seda ei saa lausesse ka lisada ega juurde mõelda.
Vastavalt lausest väljajäetud süntaktilisele osale jaotuvad vaeglause tüübid nelja suurde kategooriasse:
Verbita laused
muudaPuudub tegusõna.
Näited:
- Hästi! (ligikaudne tähendus 'see on hästi')
- Buss. (võimalik tähendus 'buss tuleb')
- Lilled, kõikjal lilled. (ligikaudne tähendus 'ümbruses leidub/kasvab palju lilli' vms)
Vaegisikulised laused
muudaPuudub täisalus.
Vaeglaused esinevad tihti umbisikulise tegumoe ehk impersonaali kasutamisel, kus aluse puudumine näitab, et tegija on ebamäärane.
Näited:
- Muudkui sõditakse ja valatakse verd.
- Nooruses omandab kõike hõlpsasti.
- Täna sai kõvasti raha kulutatud.
Fraaslaused
muudaLaused, mis koosnevad ühest fraasist.
Näited:
- Pühapäeva õhtu.
- Vihmane sügispäev.
- Selle päeva esimene uudis
Hüüdlaused
muudaNäited:
- Tohoh!
- Vaat nüüd!
- Säh sulle!
Määramatu struktuuriga laused
muudaVormelid ehk kinnistunud lauseühendid, mis täidavad kindlaid suhtlusülesandeid (tervitus, hüvastijätt, õnnesoov jms).
Näited:
- Palju õnne sünnipäevaks!
- Jätku leivale!
- Sõida seenele!
Eritekstide - siltide ja pealkirjade laused.
Näited:
- Tallinn 120 km
- Maha lühinägelik poliitika!
- Lõpp JOKK-ile!
Kirjandus
muuda- Vaeglause Eesti keele käsiraamat
- "Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: KIRI" M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare 1993