Stryk

See artikkel on aadlisuguvõsast; perekonnanime kohta vaata artiklit Stryk (perekonnanimi).

---

Stryk, varem Vogt von Elspe (vene keeles Штрюк, ka Штрик) on Vestfaalist pärit baltisaksa vana aadlisuguvõsa.

Stryki suguvõsa aadlivapp

Suguvõsa liikmeid

• Heinrich Stryk (suri enne 1585), Narva ja Trikāta lossipealik, Liivimaa Strykide esiisa, mõisaomanik
• Gotthard Stryk (suri u 1601), rüütelkonna peamees, mõisaomanik
• Magnus Stryk (suri pärast 1629), Helme lossipealik, mõisaomanik
• Hans Heinrich von Stryk (u 1680−1726), justiitsnõunik, Liivimaa rüütelkonna maanõunik, mõisaomanik
• Bernhard Heinrich von Stryk (1746−1829), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik), Riidaja ja Taagepera mõisa mõisaomanik
• Bernhard Friedrich Magnus von Stryk (1795–1827), Taagepera mõisnik
• Bernhard Heinrich Konstantin von Stryk (1827–1912), Taagepera mõisnik
• Hugo Ferdinand Bernhard von Stryk (1860–1941), Taagepera mõisnik
• Leonhard Friedrich Stryk (1763−1808), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Keeri mõisnik
• George Constantin von Stryk (1797−1886), Liivimaa maanõunik, kihelkonnakohtunik, kreisisaadik, Polli mõisnik
• Wilhelm Arend Peter von Stryk (1803−1890), maakohtu assessor, kreisisaadik, Liivimaa maanõunik (1841–1872), Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president (–1872) Kriimani mõisnik
• Alexander Oskar von Stryk (1830−1902), mõisaomanik
• Leonhard Gottlieb Karl von Stryk (1834−pärast 1882), ajaloolane, Liivimaa krediidiseltsi esimene sekretär (1867−1882)
• Wilhelmine von Stryk (1842−1906), Stryki suguvõsa kroonika autor
• Wilhelm Gustav von Stryk (1850−1927), põllumajandusteaduse kandidaat, astronoom, kirjanik, Liivimaa sotsieteedi alaline sekretär

Stryki suguvõsa mõisavaldused

Taagepera mõis

Voltveti mõis

• Eestimaa:
  • Annikvere (Annigfer) (1671), Koila (Koil) (1630−1671), Kossaste (Kossas) (XVIII sajandi algus), Niinja (Niens) (1835−1856), Nutu (Nutz) (u 1683−XVIII sajandi algus), Salla (Sall) (1630−1671), Suure-Lähtru (Groß-Lechtigall) (1835−1856), Triigi (Kau) (u 1683−XVIII sajandi algus), Triigi (Ottenküll) (enne 1641−XVII sajandi lõpp)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Kivijärve (Kibbijerw) (1630−1716 ja 1870−1909), Kärsu (Kersel) (1784−1786 pandi-, 1786−1919 pärusvaldus, a-st 1871 fideikomiss), Leebiku (Abenkat) (1600ndad), Lõhavere (Lehowa) (1902−1919), Pala (Palla) (1716−1919), Polli (Pollenhof) (1826−1919), Riidaja (Morsel-Podrigel) (1562−1919, fideikomiss a-st 1822), Roobe (Ropenhof) (1836−1848 ja 1857), Suure-Kõpu (Groß-Köppo) (1805−1820 pandi-, 1820−1919 pärusvaldus), Taagepera (Wagenküll) (1819−1919), Vanamõisa (Althof) (1600ndad), Vana-Puka (Alt-Bockenhof) (1775−1798), Vana-Võidu (Alt-Woidoma) (1834−1835 pandi-, 1835−1919 pärusvaldus), Veelikse (Felix) (1855−1874 ja 1893−1919), Vesneri (Wesslershof) (1842−1919), Voltveti (Tignitz) (1784−1786 pandi-, 1786−1919 pärusvaldus, a-st 1871 fideikomiss)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Araksti (Arras) (1797−1802 pandi-, 1802−1920 pärusvaldus), Kürble (Kürbelshof) (1859−1920), Laatre (Moiseküll) (1855−1920)
• Peterburi kubermang:
  • Terpelits
• Saaremaa:
  • Ariste (Arrust) (1740ndad)
• Uppsala lään:
  • Norrby, Skogs-Ekeby

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 452-453.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 727-729 [1].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 130-147 [2].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser A. Band XXII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1992. Lk 343-367.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2003. Lk 226-227.
• Stryk, Wilhelmine von. Familien-Chronik der Freiherren Vogt von Elspe, derer von Stryk und der Stryk von Elspe. Leipzig: Druck von Breitkopf und Härtel, 1901 [3].