Sprēstiņi mõis
Sprēstiņi mõis (saksa keeles Spurnal, läti keeles Sprēstiņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Valmiera piirkonnas Dikļi vallas.
.jpg)
Ajalugu muuda
Varasem ajalugu muuda
Esimene teadaolev mõisavaldaja oli Wilhelm von Tiesenhausen, kellele see kuulus pandina. Viimaselt pärandus see tema lesele Adelheidile (sündinud Krüdener), kes abiellus uuesti Ķieģeļi mõisa omaniku Andreas Patkulliga. 1598. aastal leppisid nad kokku Wilhelmi venna Kuramaa hertsogi kantsleri Georg Tiesenhauseniga, et see ei osta mõisa välja, vaid läheb 12 300 Riia marga eest Andrease ja Adelheidi valdusse.[1] Aastal 1630 ostis mõisa Christoph Pröbstingu vahendusel Anna Buddenbrock (sündinud Tiesenhausen). Et ta aga kogu raha maksta ei suutnud, andis tema poeg Johann Buddenbrock kolm aastat hiljem Pröbstingile üle, sellal kui nemad maksid tagasi neile antud 1000 taalri suuruse summa ja lisasid sellele veel hobuse. 1682. aastaks oli mõis läinud Heinrich Cronstierna valdusse. Mõis jäi reduktsioonist puutumata.[2]
Mõis XVIII sajandist kuni võõrandamiseni muuda
Aastal 1740 oli mõisa omanik Wilhelm Schröder. Seejärel oli kuulus see Dietrich von Zimmermannile (1712−1750), kes liitis sellega Berģumuiža mõisa Straupe kihelkonda jäänud osad.[3] Aastal 1780 valdas mõisa aga Ulrike Caroline von Ceumern (1763−1820). Aastal 1806 müüs ta mõisa 35 000 taalri eest Joachim Edler von Rammile (1763−1825).[4] Aastal 1832 pantis Margaretha Julie Edle von Ramm (1793−?) mõisa 31 200 rubla eest kümneks aastaks Ernst Conrad von der Seedeck gen. Querfeldile (1765−1854). Aastal 1839 ostis ta aga mõisa taas välja. Siiski läks mõis hiljem taas Seedeck gen. Querfeldide valdusse, sest aastal 1860 müüs Conrad August von der Seedeck gen. Querfeld (1801−1860) mõisa 160 000 rubla eest Charlotte von Holstile (sündinud von Reusner) (1807−1887).[5] 1876. aastal omandas selle Constantin Ernst Blessig (1828−1911). Pärast tema surma valdasid seda tema pärijad, kellelt mõis võõrandati 1920. aastal.
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 3/8 adramaad, sellele allus 159 mees- ja 208 naishinge.[6] Aastal 1641 oli mõisa suurus kaks adramaad, aastal 1734 oli adramaid 1 ja 5/8, aastal 1757 aga 7 ja 3/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 6 ja 4/5 adramaad.[7] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 6 ja 1/5, aastal 1881 aga 4 ja 39/80, lisaks allus mõisale 8 ja 35/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[8]
Karjamõisad muuda
Mõisale kuulus aastal 1816 üks karjamõis: Annasmuiža (Annenhof).
Viited muuda
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 103-104.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 169-170.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 170.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 104.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 170.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 252.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 100.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 163.
Kirjandus muuda
- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836. Lk 103-104 [1].