Rubene kihelkond

Rubene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Papendorf, läti keeles Rubenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Rubene kirik

Rubene kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903)

Ajalugu

Rubene kihelkond Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" (1798)

Ümera alade ristimisel ehitati esimene kirik lätlaste aladele just Rubenesse ja üks sealse koguduse vaimulikke oli Läti Henrik.

Patronaadiõigus oli jagatud Ķieģeļi ja Podzēni rüütlimõisate omanike vahel, kes osalesid pastori valimisel vaheldumisi.

Rubene kihelkonna mõisad

• Brieži (Palmhof) riigimõis
• Ķieģeļi (Kegeln) rüütlimõis
• Pāpēni (Rosenblatt, varem Papendorf) rüütlimõis, hiljem Ķieģeļi kõrvalmõis
• Podzēni (Podsem) rüütlimõis
• Rubene (Papendorf Pastorat) kirikumõis
• Sprēstiņi (Spurnal) rüütlimõis
• Vaidava (Waidau) rüütlimõis
• Veļķi (Welkenhof) rüütlimõis

• 
  Rubene kirik. Johann Christoph Brotze kogust

Kirjandus

• Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826. Lk 252-253 [1].
• Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 370 [2].
• Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 100-104 [3].
• Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 113-115 [4].
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.