Sitakoti Mats (ka Sitta Kodt Matz, surnud 1621 Kullamaa kihelkonnas) oli Eestimaa talupoeg, kes maeti Kullamaa kiriku juurde. Tema hauale püstitati rõngasrist, mida peetakse Eesti vanimaks säilinud dateeringuga rõngasristiks.

Päritolu muuda

Mats oli rahvapärimuse järgi suurekasvuline talupoeg, kes korjas hobusepabulaid, millega väetas oma põldu. Ta sai rukkikasvatamisega jõukaks meheks ja ostis end kohaliku mõisniku käest pärisorjusest vabaks.

Ta kinkis Kullamaa kirikule kroonlühtri.

Matsi jõukust kinnitab asjaolu, et ta maeti kirikuaeda ja tema hauale pandi rõngasrist.

Kalev Jaago oletab, et Sitakoti võis olla talu või küla nimi. Ilmar Jõesoo andmetel võis ta pärineda Sassi-Jaani talust. [1]

Teise versiooni järgi on ristil olev tekst rannarootsikeelne ja tähendab: "Siin on Jumalas Mats". Sel juhul on "Sitakoti" rahvaetümoloogiline arusaamatu sõna seletuskatse.

Matsi mälestuseks korraldatakse Sitakoti Matsi turniiri.

Rist [2] muuda

 

Kullamaa kirikuaias asuv rõngasrist on kinnismälestis, mis võeti kaitse alla Eesti Vabariigi kultuuriministri määrusega nr 36. 3. juulil 1997. Rist on Muinsuskaitseametis arvel 4. aprillist 1998. Kultuurimälestise tunnuseks on piirkonna ajastu tüüpilise hauatähise näide.

Kinnismälestise registrinumber on 16265 (enne oli 476).

Rõngasristi kõrgus maapinnast on 106 cm, ratta maksimaalne laius 82,5 cm.

Rist on tehtud raidtehnikas paekivist. See asus varem kirikust vahetult idas, kuid tõsteti praegusesse asukohta seoses koori ümberehitusega. Rist on oma praeguses asukohas aastast 1868.

Rõngasrist on ažuurne laienevate otstega ladina rist, mille ülaosa läbib rõngas. Rõngas jätab ristihaara otsad rõngast välja. Haarasid on algselt kaunistanud poolsfäärilised näsad. Rist on monteeritud betoonalusele. Risti jalamilt ja ka ratta osast puuduvad killud, külgmised näsad puuduvad, kuid ülemine on säilinud osaliselt.

Esiküljel ülal keskel on daatum A° 1621, jalamil kiri "SITTA / KODT/ MATZ".

Viited muuda

  1. "Artikkel Lääne Elus Kullamaa surnuaia kohta". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 29. juunil 2012.
  2. Muinsuskaitseameti register