Signaalvähk
Signaalvähk ehk tähnikvähk (Pacifastacus leniusculus) on kümnejalaliste seltsi jõevähklaste sugukonda kuuluv loomaliik.
| Signaalvähk | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Vähid Crustacea |
| Klass |
Kõrgemad vähid Malacostraca |
| Selts |
Kümnejalalised Decapoda |
| Ülemsugukond |
Astacoidea |
| Sugukond |
Jõevähklased Astacidae |
| Perekond |
Pacifastacus |
| Liik |
Signaalvähk |
| Binaarne nimetus | |
|
Pacifastacus leniusculus (Dana, 1852) | |
Tema looduslik levila on läänepoolses Põhja-Ameerikas. Eestis levib kui invasiooniohtlik võõrliik.[2]
Introdutseerimine Euroopasse muuda
Kuivõrd Euroopas pärismaine jõevähk kannatab tugevasti vähikatku käes, mis levib püügivahendite kaudu veekogust veekogusse, otsis Rootsi bioloog Gunnar Svärdson liiki, keda võiks kasvatada vähikatku ohuta. Ta introdutseeris Ameerikast signaalvähi Rootsi veekogudesse 1960ndate algul. See oli liigi introdutseerimise algus Euroopasse. Peatselt viidi liik ka Jaapanisse. Teda hakati mitmel pool kasvandustes kasvatama, näiteks 1970ndatel Inglismaal.
Kuigi signaalvähk ei haigestu vähikatku, jäeti alul tähele panemata, et ta siiski kannab seda haigust edasi ning on kohalikule liigile seetõttu ohtlik. Samuti on signaalvähk viljakam ja elutingimuste suhtes vähem nõudlik kui jõevähk.
Levik Eestis muuda
Signaalvähki leiti Eestis vähiuuringute käigus 2008. aastal Mustjõest Harjumaalt ja 2010. aastal Saaremaalt Riksu ojast. 2012. aastast on neid tabatud ka Vääna jõest Harju maakonnas[3].
Saaremaalt Riksu ojast leiti signaalvähke esialgu vaid mõnesajameetriselt jõelõigult, mis jäi Lõmala-Lümanda maanteel paiknevast Riksu sillast üles- ja allavoolu. Vähi levila laienes aga kiirelt ja hõivab nüüdseks juba oja kesk- ja ülemjooksu. 2014. aastal paigutati ligi viie kilomeetri pikkusele ojalõigule 98 vähimõrda, millega tabati 286 signaalvähki, kuid enam mitte ühtegi jõevähki.[4]
Võõrliigi nagu signaalvähk ümberasustamine on Eestis keelatud ja selle eest võidakse määrata rahatrahv kuni 300 trahviühiku ulatuses.[4]
Eesti Maaülikool uurib laboris signaalvähki, et ohjeldada tema levikut ja kaitsta jõevähki.[5]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Schuster, G.A., Taylor, C.A. & Cordeiro, J. (2010). Pacifastacus leniusculus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.2.
- ↑ Eestisse on jõudnud uus nuhtluselukas: vähikatku levitav signaalvähk, epl.ee, 1. juuli 2009
- ↑ "Kardetud signaalvähke on Saaremaal arvatust laiemal alal" Eesti Päevaleht, 14. oktoober 2013
- ↑ 4,0 4,1 "Riksu ojas tõrjuti signaalvähki" Uudistaja, 13.08.2014
- ↑ Eike Vunk, Kaitrin Kaldre, Sille Ader (14. märts 2018). "Keskkonnaamet andis teadusotstarbel Eesti Maaülikoolile loa vähi võõrliikide pidamiseks". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
Kirjandus muuda
- Svärdson, G. 1965. The American crayfish Pacifastacus leniusculus (DANA) introduced into Sweden. Rep. Inst. Freshw. Res., Drottningholm 46: 90–94.