Vähimõrd

Vähimõrd on vähkide püüdmise vahend.

Mõrra ehitusRedigeeri

Mõrraks oli traadist või puitvitstest raamistik, mis kaeti vajadusel ka võrguga ning see oli ühe või kahe sissepääsuga.

Ühe sissepääsuga mõrrad olid kuni 40 cm kõrged, ümmarguse põhjaga ja sissepääs asus mõrra ülaosas. Sissepääsuosa oli siledast materjalist (näiteks plekk), et vähid ei saaks välja ronida. Sööt kinnitati traadi või puutikuga sissepääsuavause alla mõra keskel.

Kahe sissepääsuga mõrdadel olid sissepääsud mõlemas otsas ning samast materjalist, millest raamistik. Sööt asus mõrra keskel. Sööda paigutamiseks ja vähkide väljavõtmiseks oli külje peal avaus, mis oli püügi ajal suletud.

PaigaldusRedigeeri

Mõrrad paigaldati kalda lähedale õhtul ning välja võeti hommikul. Et mõrd põhja vajuks, pandi vitstest mõrra peale kivid. Märgistamiseks kasutati ujukit või ritva[1].

TänapäevRedigeeri

Vähimõrra definitsioon kehtivas kalapüügieeskirjas on – lubatud lõkspüünis, söödastatav kuni 1 m läbimõõduga püünis, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning millel on kuni 3 ava[2].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 245
  2. Vabariigi valitsuse määrus. 16.06.2016. § 7.2.6

VälislingidRedigeeri