Sergei Paradžanov

Sergei Jossifovitš Paradžanov (armeenia keeles Սարգիս Հովսեփի Փարաջանյան (Sarkis Hovsephi Pharadžanjan), ka Սերգեյ Փարաջանով (Sergej Pharadžanov; gruusia keeles სერგო (სერგეი) ფარაჯანოვი (Sergo (Sergei) Pharadžanovi); 9. jaanuar 1924 Thbilisi20. juuli 1990 Jerevan) oli armeenia filmirežissöör, kes töötas Armeenias, Ukrainas ja Gruusias.

Sergei Paradžanov Armeenia postmargil

Elulugu

muuda

Sergei Paradžanov sündis armeenia perekonnas Jossif Paradžanovi (Hovseph Paradžanov) ja Siran Bežanova pojana. Aastatel 19421945 õppis ta Thbilisi konservatooriumi lauluerialal ning Thbilisi raudteeinstituudi ehitusteaduskonnas. Aastal 1949 asus ta režissööri assistendina tööle A. Dovženko nimelisse Filmistuudiosse, kus ta töötas 1960. aastani. Hiljem oli ta režissöör stuudiotes Armenfilm ja Gruzija-film.

Aastal 1952 lõpetas Paradžanov režissööri erialal VGIK-i, kus ta õppis Igor Savtšenko käe all. Tema diplomitöö oli film "Moldaavia muinasjutt" (Молдавская сказка).

Professionaalselt hakkas ta filme tegema 1954. aastal. Tema režissööridebüüt oli film "Andrieș". Seejärel tegi ta peale mõne mängufilmi ka mitu dokumentaal- ja populaarteaduslikku filmi, sealhulgas "Наталия Ужвий", "Думка" ja "Золотые руки".

1964. aastal lavastas Paradžanov Mõhhailo Kotsjubõnski teoste ainetel filmi "Unustatud esivanemate varjud"[1] (Тіні забутих предків) hutsuul Ivani elust. Film sai mitu auhinda rahvusvahelistel festivalidel ning Paradžanov sai tuntuks.

Tema 1968. aasta film "Granaatõuna värv" (Նռան գույնը) jutustab poeetilise loo 18. sajandi rändlaulikust Sajath-Novast. Selle filmikeel on novaatorlik. Film koosneb mitmest miniatuurist.

Aastal 1984 valmis Paradžanovil koostöös Davith Abašidzega gruusia legendi järgi film "Surami kindluse legend" (ამბავი სურამის ციხისა).

Aastal 1988 valmis tema viimane film "Ašik-kerib" (აშუღი ქარიბი) Mihhail Lermontovi muinasjutu "Ašik-kerib" järgi.

Peale filmide lõi Paradžanov kollaaže. Paljusid nendest näidati näitustel. Nende reprosid võib näha Vassili Katanjani raamatus "Параджанов. Цена вечного праздника"[2]. Säilinud on ka Paradžanovi joonistused, sealhulgas "margid tsoonist", mis on joonistatud pastakaga tikutoosietikettidele.

Isiklikku

muuda

Aastal 1955 abiellus ta kiievlanna Svetlana Štšerbatjukiga. Aastal 1958 sündis poeg Suren. Abielu lagunes 1961. Hiljem suhtles Paradžanov perekonnaga regulaarselt.

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. Brigitta Davidjants, Armeenia kultuuri päevad toovad Sergei Paradžanovi filmid, Eesti Päevaleht, 25. oktoober 2006
  2. Катанян В. Параджанов. Цена вечного праздника, М.: Четыре искусства, 1994.

Välislingid

muuda