Schwebs
Schwebs (vene keeles Швебс) oli Ida-Preisimaalt Wehlaust pärit aadlisuguvõsa.
Ajalugu
muudaTõenäoliselt oli suguvõsa esiisaks Ida-Preisimaalt Wehlaust pärit Georg Schwäbs (Schwäbisch) (u 1650−1705), kes siirdus 1679. aastal Liivimaale ja sai Lemsalu kooli rektoriks. Hiljem oli ta pastor Eestimaal.[1] Tõendatud liin algab kapten Georg Gottlieb von Schwebsiga (1680−1721).[2] Viimase poeg Karl Friedrich von Schwebs (1715−1782) sai 13. jaanuaril (vkj) 1769 Püha Rooma keisririigi aadlikuks.[3]
Schwebsid rüütelkonna matriklis
muuda1821. aasta 14. märtsil (vkj) võeti Eestimaa rüütelkonna matriklisse vennad major Alexander Friedrich von Schwebs (1770−1830) ja rittmeister Andreas Heinrich von Schwebs (1775−1823). 27. juunil (vkj) 1833. aastal võeti Liivimaa rüütelkonna matriklisse vennad Tartu kreisikohtu sekretär Friedrich Gustav Anton von Schwebs (1801−1885), porutšik Karl Gustav von Schwebs (1805−1876) ja Andreas Konstantin Balthasar von Schwebs (1817−1875).[3]
Suguvõsa liikmeid
muuda- Georg Schwäbs (Schwäbisch) (u 1650−1705), Lemsalu kooli rektor, Jõelähtme ja Haapsalu pastor, Ida-Harju ja Ranna-Lääne praostkonna praost
- Karl Friedrich von Schwebs (1715−1782), alampolkovnik, tõeline riiginõunik, Kammerkolleegiumi riigikontori viitsepresident, mõisaomanik
- Friedrich Gustav Anton von Schwebs (1801−1885), riiginõunik, Liivimaa õuekohtu viitsepresident
- Karl Gustav von Schwebs (1805−1876), kindralleitnant, polgu- ja diviisikomandör
- Andreas Konstantin Balthasar von Schwebs (1817−1875), kindralleitnant, polgu- ja diviisikomandör, Schwebsi suguvõsa ajaloo autor
Schwebsi suguvõsa mõisavaldused
muuda- Eestimaa:
- Avanduse (Awandus) (1840−1849), Edise (Schloß Etz) (1769−1778), Illuka (Illuck) (1766−1790, pandivaldus), Jõhvi (Jewe) (1767−1810), Kalina (Kallina) (1805−1820 pandi-, 1820−1859 pärusvaldus), Kurtna (Kurtna) (1764−1790 resp. 1800 ja 1843−1857), Ohakvere (Ahagfer) (1766−1790, pandivaldus), Tammiku (Eichenhain) (1800−1859)
- Ingerimaa:
- Koskolova (XVIII sajandil)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Kiuma (Kioma) (1879−1894), Kärevere (Kerrafer) (1810−1817, pandivaldus), Laeva (Laiwa) (1810−1817, pandivaldus), Laius-Tähkvere (Flemmingshof) (1750ndad, rendivaldus), Luua (Ludenhof) (1759−1765)
- Liivimaa läti distrikt:
- Lizdēni (Lisden) (oli 1724, pandivaldus), Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) (1890ndad)
Viited
muuda- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 249, allmärkus.
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 250.
- ↑ 3,0 3,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 249.
Kirjandus
muuda- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 431.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 249-252 [1].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 210.