Scheiding

Scheiding (ka Scheidingen) oli tüüringi-saksi päritolu aadlisuguvõsa.

Suguvõsa esindajaid on alates 16. ja 17. sajandist teada näiteks Rootsis, Baltikumis, Venemaal, Poolas.

Rootsi kuningas Johan III aadeldas Christoffer Schedingi 1582. aastal

Scheidingute suguvõsa liikmed olid kantud Rootsi rüütelkonna aadlisuguvõsade loendisse vabahärrasuguvõsana 1625. aastal nr. 71 (Philipp von Scheiding (1578–1646))^[1] ja 1655. aastal nr 52^[2].

Suguvõsa esindajaid

Christoffer von Scheidingi (surnud 1617), Södermanlandi hertsogi Karli kammerhärra, Rootsi riiginõunik
Philipp von Scheiding (1578–1646), Rootsi riigitegelane, Rootsi õuemarssal, Narva kindluse asehaldur ja Liivimaa sõjaväeülem, riiginõunik, sõjaväe ülemsõjakomissar Venemaal Novgorodis, Tallinna linnuse, Tallinna ja kogu Eestimaa asehaldur; Tartu õuekohtu president; Tartu ülikooli asekantsler
Otto Scheiding (1580–1651), Kronobergi lääni asehaldur^[3]
Holger Scheiding (1583–1631), Nyköpingi asehaldur
Volmar Didrik Scheiding (surn. 1639), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)^[4]
Karl von Scheiding (1621–1678), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Kexholmi lääni maapealik (1657–1660)^[5]
vabahärra Johan Christopher von Scheiding (1634–1685), Eestimaa asehaldur, Eestimaa maanõunik, Keila mõisnik
vabahärra Otto von Scheiding (1637–1714), Liivimaa maanõunik, Lehola, Humala, Valingu, Keila mõisnik
vabahärra Wolmar von Scheiding (1670–1750), sõjaväelane Hollandi, Põhjasõjas Rootsi Harjumaa jalaväerügemendis kapten, nominaalne (1719)^[6] Pärnu komandant ja Rzeczpospolita teenistuses