Schöningen
|
See artikkel räägib linnast; vallavaba ala kohta vaata artiklit Schöningen (vallavaba ala) |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2018) |
Schöningen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Helmstedti kreisis.
| Schöningen | |
|---|---|
|
| |
 | |
| Pindala |
35,5 km² (2017)[1]  |
| Elanikke |
11 209 (31.12.2022)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 52° 8′ N, 10° 58′ E |
 Valla asend Helmstedti kreisis | |
Linna pindala on 35,36 km². 31. detsembril 2017 elas seal 11 412 inimest.
Linn paikneb Elmi mäeaheliku kagunõlval Saksi-Anhalti liidumaa piiri ääres. Oma praegusel kujul moodustati see 1974. aastal, kui ühendati Esbecki, Hoiersdorfi ja Schöningeni omavalitsus.
Schöningeni jaam teenindas kohalikke ronge Wolfenbütteli–Helmstedti raudteel kuni sulgemiseni 2007. aastal.
Ajalugu muuda
Arheoloogias on Schöningen kuulus Schöningeni odade poolest; need neli iidset puidust oda leiti linna lähedalt karjäärist. Odad on umbes 400 000 aastat vanad, olles kunagi leitutest maailma vanimad inimese tehtud puidust esemed, samuti vanimad relvad. Kolm neist olid tõenäoliselt valmistatud viskerelvadeks, kuna raskus ja teravik on oda esiotsas, tehes selle lennu otseseks, sarnaselt moodsa sportodaga. Neljas oda on lühem, teravikega mõlemas otsas, ja see arvatakse olevat torkeoda või viskekepp. Odad leiti koos umbes 20 metshobuse säilmetega, kelle luudel oli arvukalt tapatöö märke, sealhulgas üks vaagnaluu, millest oli ikka veel oda läbi. Seda peetakse tõendiks, et varajased inimesed olid aktiivsed jahimehed spetsiaalsete tööriistadega. Odasid saab praegu näha paläon külastuskeskuses, mis avati 2013. aastal.
Esimene ajalooline Saksi asula mainimine Annales regni Francorumis pärineb aastast 747, kui Karolingide majordoomus Pippin Lühike viibis Scahaningis konflikti ajal oma poolvenna Grifoga. Schöningen oli Pippini poja Karl Suure ja hiljem Saksi dünastia Königspfalzi asupaik. Püha Willigis, Mainzi peapiiskop 975. aastast, sündis arvatavasti Schöningenis umbes 940. aasta paiku. Ta teenis keiser Otto III ülemkantslerina, kes viibis seal mitu korda. Schöningen oli 983. aastal asutatud benediktlaste kloostri asupaik. 11. sajandil püstitatud lähedalasuv Elmi loss oli Saksa ordu juhtkonna asupaik alates 1221. aastast.
14. sajandist oli see Welfidest Braunschweig-Lüneburgi hertsogite omandis, kes andsid 1332. aastal Schöningenile linnaõiguse. 1350. aasta paiku ehitas hertsog Magnus Vaga Schöningeni lossi jahimajaks ja ka lähedalasuva Halberstadti piiskopkonna piiri turvamiseks. Loss sai kannatada Schmalkaldeni sõjas 1542. aastal, kui Braunschweig-Wolfenbütteli hertsog Heinrich II võitles protestantliku Schmalkaldeni liidu vägede vastu. Hiljem elasid seal tema lesk Sophia Jagiellonica, Poola kuninga Zygmunt II Augusti õde, ning tema järglased Elisabeth af Danmark ja Brandenburgi kuurvürsti Johann Sigismundi tütar Anna Sophia. Hertsoginna Elisabeth, Taani kuninga Christian IV õde, lasi lossi 1613. aastast alates pillavas renessanss-stiilis ümber ehitada. 1640. aastal rajas Anna Sophia Schöningenis Ladina kooli (Anna-Sophianeum), mis eksisteerib tänapäeval kui Gymnasium.
Schöningeni loss oli ka Braunschweigi Amtmanni halduskantselei. 1679. aastast oli see Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi Anton Ulrichi tütre ja markkrahv Karl Gustav von Baden-Durlachi abikaasa Anna Sophie residents. Tema õde Elisabeth Eleonore abiellus seal Saksi-Meiningeni hertsogi Bernhard I-ga. 1733. aastal viibis seal Preisimaa prints Friedrich II, kui oli teel abielluma Salzdahlumi lossis Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbütteliga. Pärast kohaliku halduse kantselei viimist Helmstedti 1815. aastal hakkas loss lagunema.
Majandus muuda
Peamine tööstusharu Schöningenis oli pruunsöe kaevandamine. Sealsest karjäärist ammutatud pruunsütt kasutati elektrienergia tootmiseks Buschhausi elektrijaamas. Nii kaevandamist kui ka elektrienergia tootmist juhtisid E.ON-i allüksused. Buschhausi elektrijaam ja karjäär suleti 2017. aastal. Buschhausi jaam inhibeerib nüüd kolme termiliste jäätmete töötlemise liini.
Ettevõte Sachtleben Chemie asutati Schöningenis 1878. aastal kui Lithopone- und Permanentweißfabrik; tootmisseadmed viidi 1892. aastal Duisburgi.
Schöningenis on maapealne raadiojaam, mida juhib Saksa Föderaalse Teabeteenistuse (Bundesnachrichtendienst) luureagentuur.
Sõpruslinnad muuda
Tuntud inimesi muuda
- Willigis (u 940–1011), Mainzi peapiiskop
- Reimar Oltmanns (1949–), ajakirjanik ja mitme raamatu autor
Viited muuda
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.