Sabile

Sabile
läti	Sabile
	Vaade Sabilele
	Sabile lipp Sabile vapp
	Pindala: 5,2 km² (2024)
	Elanikke: 1369 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 57° 3′ N, 22° 34′ E

Sabile (läti^ⓘ) on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.^[3]

Sabile asub Abava jõe ääres jõe keskjooksul. Linna lähedale jääb Abava ürgorg. Abava voolab umbkaudu idast läände ja viib oma veed Venta jõkke, mis suubub Ventspilsis Läänemerre.^[3]

Sabile asub maanteede sõlmpunktis. Tähtsamaid maanteid mööda saab sõita nelja lähima rajooni keskustesse: põhja Stende kaudu Talsisse, itta Kandava kaudu Tukumsisse, edelasse Kabile kaudu Saldusesse ja loodesse Renda kaudu Kuldigasse. Raudteed Sabilesse ei lähe, lähim raudteejaam on Stendes.^[3]

Sabiles on kaks raamatukogu.^[4]

Kaitstavad objektid

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Sabile vanalinn, Sabile sünagoog, Sabile luteri kirik sealse kantsli ja oreliga, Sabile kirikumõisa hooned, Brinkeni kabel, Sabile muinaslinnus ja Sabile Vene haudade muinaskalmed.^[5] Kohaliku kaitse all on Sabile keskaegse kindluse asukoht ja Korti keskaegne kalmistu.^[6]

Looduskaitse all on Sabile haavad, neist kaks on kallaspaplid, üks hõbehaab. Linn ise asub Abava ürgoru maastikukaitsealal.^[7]

Ajalugu

Rohkem kui 1000 aastat tagasi elasid Sabile piirkonnas liivlased. Seda tõestavad väljakaevamised linna Vene kalmistul.

Ajalooallikates mainiti Sabilet esimest korda 1253, aga juba märgatavalt varem asus seal kurelaste linnus koos juurdekuuluva asulaga.

Umbes 13. ja 14. sajandi vahetusel lasid saksa feodaalid Sabilesse kindluse ehitada.

Kuramaa hertsogiriigi ajal valitses Sabilet Kandava hauptman. Nõukogude ajal ei kuulunud Kandava Talsi rajooni nagu Sabile, vaid Tukumsi rajooni^[3]. Gotthard Kettleri ajal rajati Sabiles esimese kool.

Rootsi ja Poola-Leedu vahelistes sõdades kannatas Sabile rängalt. 1703 tegid Rootsi väed Sabile praktiliselt maatasa ja 1710 laastas seda piirkonda katk.

Hertsogi Jakob Kettleri valitsemise ajal 1642–1682 muutus Sabile tähtsaks tööstuskeskuseks. Seal tegutses talupoegade-pärisorjade lina manufaktuur, jahu veski, tõrvaköök ja metallisulatusettevõte. Kuid sagedaste sõdade ja taudide tõttu siiski linn kiratses. 19. sajandi keskel sai Sabile nahatööstuse keskuseks ja 1897 elas Sabiles 1680 inimest.

1822 toimusid Sabiles ja selle ümbruses koormiste suurendamise tõttu talurahvarahutused.

Sabile elanikud osalesid 1905. aasta revolutsioonis. Asulas korraldati miitinguid. Revolutsioonilise liikumise mahasurumiseks saadeti välja rong sõjaväelastega, kuid see pidi Tukumsisse tagasi pöörduma, sest revolutsionäärid olid raudtee kohati õhku lasknud. 28. detsembril saabus Sabilesse karistussalk: 2 ratsaväe eskadroni 2 kahuriga. Tsaari võim linnas taastati ning kaks revolutsionääri Wolf ja Kern lasti maha. Pärast revolutsiooni mahasurumist tegutsesid Sabile lähedal metsavennad.

Esimese maailmasõja ajal algas 1915 Saksamaa okupatsioon, mis kestis kuni sõja lõpuni. 1919. aasta algul kehtestati linnas Nõukogude võim, aga juba 14. märtsil langes linn Landesveeri kätte. Pärast seda hukati Ohvrimägedes parun Brinkeni kellatorni juures palju nõukogude aktiviste. Pärast Läti vabadussõja lõppu läks Sabile Läti koosseisu.

1917 sai Sabile linnaõigused. 1927 liideti linnaga 2 läheduses olevat küla.

1941 langes linn taas Saksa okupatsiooni alla. Veel samal aastal hukkasid sakslased 270 kohalikku elanikku, kes peaaegu kõik olid juudid.

Sabiles on maailma põhjapoolseim viinamägi (rajatud 17. sajandi alguses).