Ava peamenüü

Sõrmuste isand (filmitriloogia)

(Ümber suunatud leheküljelt Sõrmuste Isand (filmitriloogia))

"Sõrmuste isand" on filmitriloogia, mille lavastajaks on Peter Jackson. Filmid põhinevad J. R. R. Tolkieni samanimelisel fantaasiaromaanide triloogial. Filmitriloogia avafilm "Sõrmuste isand: Sõrmuse vennaskond" esilinastus detsembris 2001. Detsembris 2002 jõudis kinodesse teine film, "Sõrmuste isand: Kaks kantsi". Kolmas film, "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek", esilinastus 2003. aasta detsembris. Kõiki kolme filmi levitas New Line Cinema.

"Sõrmuste isand"
Lord of the Rings
Režissöör Peter Jackson
Peaosades Elijah Wood
Ian McKellen
Liv Tyler
Viggo Mortensen
Sean Astin
Cate Blanchett
John Rhys-Davies
Bernard Hill
Billy Boyd
Dominic Monaghan
Orlando Bloom
Christopher Lee
Hugo Weaving
Miranda Otto
David Wenham
Brad Dourif
Karl Urban
John Noble
Sean Bean
Ian Holm
Andy Serkis
Muusika Howard Shore
Operaator Andrew Lesnie
Montaaž John Gilbert
Michael J. Horton
Jabez Olssen
Jamie Selkirk
Annie Collins
Levitaja New Line Cinema
Kestus 558 min
Riik Flag of New Zealand.svg Uus-Meremaa
Flag of the United States.svg USA
Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia
Eelarve 281 miljonit dollarit
Piletitulu 2,917 miljardit dollarit

Filmitriloogiat peetakse üheks suuremaks ja ambitsioonikamaks projektiks filmiajaloos. Kolme filmi eelarve oli kokku 281 miljonit USA dollarit ja projekt kestis kaheksa aastat. "Sõrmuste isanda" võtted toimusid Uus-Meremaal ja kõikide filmide võtted tehti järjest. Tegevustik järgis üldjoontes romaanide oma, kuid Jackson muutis mõningaid detaile.

Filmide tegevus toimub Keskmaal ja peategelasteks on Frodo Paunaste, kes saab ülesandeks hävitada Sauroni Ühe Sõrmuse. Ülesande täitmiseks luuakse Sõrmuse Vennaskond, kuid see laguneb pärast Raudlinna uruk-haide rünnakut ja Frodo jätkab teed Mordori koos Samiga. Samal ajal üritab Aragorn koos Gandalfiga ühendada Keskmaa rahvaid, et Sõrmuse sõjas hakata vastu Sauroni vallutusplaanidele.

Filmitriloogia oli väga edukas ja selle piletitulu on kõigi aegade suurimate seas. Filmid said ka kriitikutelt kiita ja need nomineeriti kokku 30 Oscarile, millest võideti 17. "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" nomineeriti 11 Oscarile ja võitis kõik 11, ning seetõttu on "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" siiani üks kolmest (teised on "Ben-Hur", "Titanic") läbi aegade enim Oscareid saanud filmist.

Sisukord

EttevalmistustöödRedigeeri

Filmide lavastaja Peter Jackson puutus Sõrmuste isandaga kokku Ralph Bakshi lavastatud samanimelises animafilmis. Film meeldis Jacksonile ja ta soovis selle kohta rohkem teada saada. 17-aastaselt luges ta 12-tunnisel rongisõidul Wellingtonist Aucklandi kõik 3 raamatut läbi.

1995. aastal oli Jackson lõpetamas filmi "Hirmutoojad" võtteid ja kaalus "Sõrmuste isandat" oma järgmise projektina. "Jurassic Parki" esilinastuse järel oli eriefektid teinud läbi suure arengu ja Jackson soovis nende abil luua tõsise tegevustiku, kuid samas realistlikuna näiva filmi. Oktoobris 1995 otsustas Jackson koos Fran Walshi ja Miramax Filmsi juhi Harvey Weinsteiniga asuda läbirääkimistele "Sõrmuste isanda" autoriõiguste omaniku Saul Zaentziga, et saada õigused teha "Kääbiku" film ja kaks "Sõrmuste isanda" filmi. Läbirääkimised jäid aga pooleli, kui Universal Studios tegi Jacksonile ettepaneku filmida "King Kongi" uusversioon ja avastati, et Zaentzil puuduvad "Kääbiku" autoriõigused. Aprillis 1996 oli autoriõiguste küsimus endiselt lahendamata.

Kui Universal tühistas "King Kongi" projekti, otsustasid Jackson ja Walsh Weinsteini toetusel "Sõrmuste isanda" projekti uuesti käsile võtta ja asusid taas autoriõiguste saamise võimalust uurima. Jacksoni ja Walshi palvel kirjutas Costa Botes filmi sünopsise. Algselt esimese filmi sündmustik sai hiljem "Sõrmuse vennaskonna ja Kahe kantsi" tegevustikuks ja "Kuninga tagasituleku" alguseks. Esimene film oleks lõppenud Sarumani surma ja Gandalfi ning Pippini Minas Tirithisse minekuga. Suuremad muudatused oleksid olnud järgmised: Gwaihir ja Gandalf oleksid pärast Raudlinnast põgenemist külastanud Edorast. Elrondi nõukogus oleksid osalenud ka Bilbo Paunaste, Glorfindel, Radagast, Elladan ja Elrohir. Frodo asemel oleks Galadrieli peeglisse vaadanud Sam, Sarumanile oleks enne tema surma andestatud ja Nazgûlid oleksid Turmamäele jõudnud enne Sõrmuse hävitamist. Filmid kiideti Harvey ja Bob Weinsteini poolt heaks ning nende eelarveks määrati 75 miljonit dollarit.

1997. aasta keskel alustasid Jackson ja Walsh koos Stephen Sinclairi ja Philippa Boyensiga stsenaariumite kirjutamist ning selleks kulus 13–14 kuud. Kirjutamise ajal oli Sinclair sunnitud projektist loobuma, misjärel jätkasid Jackson, Walsh ja Boyens kolmekesi. Kirjutajad otsustasid, et Sam jääb filmis pealtkuulamisel vahele ja sunnitakse kaasa minema ning ka Ilomac Kangepukk ja Peregrin Tukk ei satu Frodole kaaslaseks vabatahtlikult, vaid nad on sunnitud teda aitama. Romaanis olid Sam, Peregrin ja Ilomac nõus vabatahtlikult Frodoga kaasa minema. Stseenid Gandalfi vangistusest Raudlinnas ja Lothlórienist eemaldati ja Arwenist pidi algsete plaanide järgi saama sõjaprintsess. Veel otsustati, et Gondori kojaülem Denethor II osaleb koos oma pojaga Elrondi nõukogus, Arwen päästab Frodo ja Morias ründab Sõrmuse vennaskonda koopatroll. Jackson, Walsh ja Boyens kaalusid ka Éowyni eemaldamist filmist ja sel juhul oleks Angmari Nõidkuninga tapnud Arwen.

Tõsised probleemid tekkisid siis, kui Miramax teatas, et nad ei suuda projekti finantseerida ja filmi kulusid tuli vähendada. Kulude kokkuhoidmiseks otsustati filmida ainult üks film, kuid stsenaarium muutus seejärel sedavõrd, et Jackson oli sellele plaanile vastu. Ühe filmi tegemisel oleks eemaldatud Voore ja Helmi süviku lahing, Eowyn oleks olnud Boromiri õde ning Rohan ja Gondor oleksid olnud üks riik. Jackson asus otsima uut rahastajat ja lõpuks tutvustas filmi New Line Cinema produtsent Mark Ordeskyle. New Line Cinema oli nõus projektis osalema ja otsustati, et ühe või kahe asemel filmitakse kolm filmi.

Kolme filmi tegemine andis stsenaristidele rohkem vabadust ja stsenaariumid oli võimalik kirjutada detailsemad. Kolme filmi sündmustik ei vasta täielikult romaanide omale, kuid on kronoloogilisem Tolkieni romaanidest. Filmide peamine tegevusliin on Frodo missioon ja peamine alamtegevusliin on Aragorn. Suurt tähelepanu pöörati lõpplahendustele ja tegevustikule ning näitlejate soovil pöörati tähelepanu ka tegelaste detailidele. Suurimaks muudatuseks oli Arweni tegelaskuju ümberkirjutamine sõjaprintsessist romaanis olnud Arweniks, kes tegevustikus otseselt ei osale kuid saadab moraalset ja sõjalist toetust.

 
Rohani ratsaniku kiiver

Võitluste realistlikumaks kujutamiseks palgati näitlejaid õpetama vehkleja ja võitluskoreograafi Bob Andersoni, kes õpetas Aragorni osatäitja Viggo Mortenseni ja Eomeri osatäitja Karl Urbani filmi jaoks vehklema.

Tegevuspaiga kavandamineRedigeeri

Peter Jackson alustas koos Christian Riversiga augustis 1997 Keskmaa kujundamist. Jackson palkas viie suure detaili: kostüümide, soomusrüüde, elukate, meigi ja kujude väljatöötamist juhtima Richard Taylori. Sama aasta novembris liitusid projektiga Tolkieni tööde illustraatorid Alan Lee ja John Howe, kes kujundasid paljud tegevuspaigad. Samal ajal kasutas Grant Major Howe ja Lee jooniseid, et nende tegelik arhitektuur luua ja seejärel nende kohtade mudelid ehitada ning Dan Hennah vastutas võttepaikade otsingu ja vajalike hoonete ehituse eest.

Jackson seadis eesmärgiks, et võttepaigad ja elukad peavad olema usutavad ja seetõttu aitas Uus-Meremaa maavägi ehitada Kääbikla, et sealsed taimed saaksid enne võtete algust iseseisvalt kasvada. Lisaks kujundati Nazgûlide teenistuses olevatele tiivulistele elajatele suured tiivad, et nende võime lennata oleks bioloogiliselt usutav. Filmi jaoks valmistati 48 000 soomusrüü detaili, 500 vibu ja 10 000 noolt. Peaosatäitjatele valmistati 1800 paari kääbikujalgu ja lisaks valmistati osatäitjatele mitmeid kõrvu, ninasid ja päid. Filmi jaoks õmmeldi 19 000 kostüümi ja nende tootmisel üritati anda neile kulunud välimus, nagu oleks neid pikemat aega kantud.

VõttedRedigeeri

 
Filmi jaoks ehitatud Kääbikla

Kolme osa filmimine toimus järjest ja võttepaigad asusid mitmetel Uus-Meremaa looduskaitsealadel ja rahvusparkides. Peamine filmimine toimus 1999. ja 2000. aastal ja täiendavad võtted kestsid kuni 2004. aastani. Kokku filmiti seitsme võtterühmaga üle 150 erinevas kohas. Üksused suhtlesid omavahel satelliitside kaudu ja seoses võttepaikade eraldatusega oli rühmadel alati ellujäämisvarustus kaasas, juhuks kui helikopterid ei jõua nendeni õigeaegselt. Hiljem sai võtterühmad rahvusparkidesse ja looduskaitsealadele lubanud valitsusasutus kriitikat, sest otsusest ei teavitatud avalikkust ja keskkonnamõjusid ei hinnatud adekvaatselt, mistõttu tuli vähemalt ühes rahvuspargis teha taastustöid.

Filmide produktsioonRedigeeri

 
Filmides kasutatud haldjate soomusrüü

Iga filmi valmistamiseks oli aega aasta ja nende esilinastused toimusid alati detsembris. Filmide monteerimine lõppes sageli oktoobris-novembris ja ühe filmi valmimisel alustati kohe uue filmi monteerimisega. Peter Jackson kolis filmide monteerimise ajaks Londonisse ja näiteks filmis kasutatavate eriefektide vaatamiseks, veeti Jacksoni hotellituppa eraldi internetiühendus. Filmide ettevalmistamisgraafik oli üsna tihe, sest eriefektide valmistamine ja filmide muusika kirjutamine oli väga aeganõudev.

Filmide monteerimineRedigeeri

Ülekoormuse vältimiseks monteeris iga filmi erinev monteerija. Esimese filmi järeltöötluse tegi John Gilbert, teise filmi oma Mike Horton ja Jabez Olssen ning viimase filmi monteerisid Jamie Selkirk ja Annie Collins. Monteerijad töötlesid filmide saamiseks 1828 kilomeetrit filmi ja lühendamata filmid kestsid kokku 11 tundi ja 23 minutit.

Triloogia esimese filmi töötlemine oli lihtne, sest Jacksonil tuli pikendatud filmide idee hiljem. Esimene film lõigati hiljem ümber, et mahutada selle algusesse Galadrieli proloog. Kõige keerulisem oli teise filmi monteerimine, sest sellel "polnud kindlat algust ega lõppu" ja samuti tuli tasakaalustada tegevusliinid. Mõned stseenid otsustati ka eemaldada ja seetõttu leidis Andúrili sepistamine ja Sarumani surm aset kolmandas filmis. Viimane eemaldati kinodesse jõudnud versioonist, sest Jackson leidis, et see ei sobi filmi algusesse ning lõplikku versiooni nägi ta esimest korda alles Wellingtoni esilinastusel.

Eemaldatud ja muudetud stseenidRedigeeri

Mitmed filmitud stseenid jäid kasutamata ja mõningaid stseene lühendati. Näiteks lühendati Elrondi nõukogu stseeni ja eemaldati stseen Arweni ja Elrondi külaskäigust Lothlórieni ning Arwen ei juhtinud ka Helmi süvikusse saadetud haldjate abivägesid. Haldjate abiväe saatmine Helmi süvikusse seletati filmis ära Elrondi ja Galadrieli vahelise telepaatia abil.

Éowyn pidi algsete plaanide kohaselt filmis "Sõrmuste isand: Kaks kantsi" saama Uruk-haide varitsuse tõrjumisel suurema rolli ja Faramir pidi saama ilmutuse, et Sõrmus muudab ta Gollumi laadseks elukaks. Lisaks sooviti pikendada Sami ja Frodo vahelist võitlust. Üks suurimaid muudetud stseene oli Musta Värava lahingus, kus Aragorn pidi algselt võitlema Sauroni endaga, kuid Jackson pidas seda ebavajalikuks ja Sauron asendati arvuti abil loodud trolliga. Peale eel nimetatud stseenide eemaldamise või muutmise, eemaldati filmidest Legolase ja Gimli seikluste lõpplahendus, Éowyni ja Faramiri pulmad ning Aragorni surm ja matused.

Vaata kaRedigeeri