Rooskapsas ehk brüsseli kapsas (Brassica oleracea var. gemmifera) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Rooskapsas on kaheaastane rohttaim, mida kasutatakse köögiviljana.

Rooskapsas
Rooskapsas Brassica oleracea var. gemmifera
Rooskapsas Brassica oleracea var. gemmifera
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond Ristõielised Brassicaceae
Perekond Kapsasrohi Brassica
Liik Kapsas
Teisend Rooskapsas
Trinaarne nimetus
Brassica oleracea var. gemmifera
DC
Sünonüümid
  • Brassica gemmifera(DC.) H.Lév.
  • Brassica gemmifera Lizg.
  • Brassica oleracea subsp. gemmifera (DC.) Lizg.
  • Brassica oleracea subsp. gemmifera (DC.) O.Schwarz
  • Brassica oleracea convar. fruticosa var. gemmifera DC.
  • Brassica oleracea var. gemmifera (DC.) Zenker
  • Brassica oleracea Gemmifera rühm
  • Brassica oleracea var. 'bullata DC. subvar. gemmifera (DC.) H.Lév.
  • Brassica millecapitata H.Lév.
  • Brassica oleracea var. millecapitata (Lev.) Helm.
  • Brassica oleracea var. acephala subvar. millecapitata (Lev.) Thell.,
  • Brassica oleracea Millecapitata rühm
  • Brassica oleracea var. polycephala Peterm.
  • Brassica oleracea Thousand Head Kale rühm

Välimus muuda

Esimesel kasvuaastal areneb rooskapsal kuni 1 meetri kõrgune vars. Varrel paiknevate lehtede kaenlas moodustuvad kapsapäid meenutavad peakesed, mida olenevalt sordist on 20–70. Peakesed võivad olla ümara, poolümara, tõlvja või äraspidimunaja kujuga ning hele- kuni tumerohelise, mõnikord antotsüaanisisaldusest tingitult ka punaka värvusega[1]

Juurestik on hästi välja arenenud ja tugev.

Teisel aastal moodustuvad õisikuvarred, taimed õitsevad ja valmib vili (kõder).

Kasvatamine muuda

Kasvatatakse peamiselt Lääne- ja Kesk-Euroopas, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvatatakse vähe.

Rooskapsas on külmakindel taim. Talub hästi kuni –12° külma ja talvitub hästi kasvukohal. Taimed on suured ja vajavad palju ruumi, valgust ning niiskust. Kasvuperiood on pikk. Eesti tingimustes 160–200 päeva. Saak koristatakse pärast esimesi öökülmi.

Kasutamine muuda

Rooskapsa söödavaks osaks on peakesed, mis sisaldavad kergesti omastatavat valku, C-vitamiini ja mineraalaineid kolm korda rohkem kui näiteks valge peakapsas. Kasutatakse värskena, külmutatult ja kuumtöödeldult (sageli röstitakse, keetmisel võib jääda mõru).

Ajalugu muuda

Rooskapsa täpne päritolu ei ole teada, kuid nimi "brüsseli kapsas" on kasutusel paljudes keeltes, seega aretati ta tõenäoliselt Brüsseli lähedal. Esimesed tõepärased viited rooskapsa viljelemise kohta pärinevad alles 1785. aastast. Belgiast levis rooskapsa viljelemine XIX sajandi algul Prantsusmaale ning sajandi keskpaiku ka Inglismaale, Saksamaale ja USA-sse[1].

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Noorim kapsateisend". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2012. Vaadatud 29. detsembril 2010.

Välislingid muuda