Romans Suta
Romans Suta (28. aprill 1896 Dzērbene vald, Võnnu kreis – 14. juuli 1944 Thbilisi) oli läti maalikunstnik, graafik, illustraator, stsenograaf ja sisekujundaja.
Haridus muuda
Suta õppis Riias Jūlijs Madernieksi erakunstistuudios ja Riia Kunstikoolis, ent oli kunstnikuna peamiselt autodidakt. Esimese maailmasõja ajal kolis ta koos perega 1915. aastal ajutiselt Venemaale. Ta jätkas kunstiõpinguid Penzas, kus tutvus ka oma tulevase abikaasa Aleksandra Beļcovaga. Oktoobrirevolutsiooni ajal viibis Suta Peterburis, kus tutvus noorte vene kunstnikega. 1917. aasta detsembris naasis ta Riiga.
1922. aasta lõpus abiellus Romans Suta Aleksandra Beļcovaga ning suundus temaga koos Euroopa-reisile. Nad viibisid Berliinis, Dresdenis ja Pariisis ning naasid Lätisse 1923. aastal.
1924. aastal rajati Suta initsiatiivil portselanimaali stuudio Baltars, mis aga lõpetas finantsraskuste tõttu töö 1928. aasta lõpus.
1929. aastal sai Sutast Riia Rahvaülikooli joonistusstuudio juht, pärast kooli sulgemist 1934. aastal jätkas ta õpetamist oma erastuudios. 1930. aastail jätkas ta ka tööd portselani ja keraamika dekoreerijana.
Pärast 1940. aasta okupatsiooni töötas ta kunstnikuna Riia Filmistuudios. 1941. aastal deporteeriti ta koos stuudiopersonaliga esmalt Moskvasse, seejärel Almatõsse ja viimaks Thbilisisse, kus ta 1943. aastal arreteeriti, väidetavalt leivatalongide võltsimise eest. 14. juulil 1944 ta hukati. Suta rehabiliteeriti postuumselt 1959. aastal.
Suta ja tema abikaasa olid esimesi läti kunstnikke, kes viljelesid nn rahvuslikku konstruktivismi ja kubismi.
Romans Suta ja Aleksandra Beļcova kunagises korteris Riias aadressil Elizabetes iela 57a asub alates 2008. aastast memoriaalmuuseum ja -galerii (läti keeles Romana Sutas un Aleksandras Beļcovas muzejs), mis on Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi filiaal. Muuseumis on hoiul üle 4000 eseme, millest enamiku on annetanud kunstnikupaari tütar Tatjana Suta.