Roheline saagrai
Roheline saagrai (Pristis zijsron) on saagrailaste sugukonda saagrai perekonda kuuluv kala, keda võib leida Vaikse ookeani lääneosas ja keskosas, troopilistes ja lähistroopilistes vetes. Tema arvukus on tohutult vähenenud ning tänapäeval peetakse teda kriitilises seisundis liigiks.[1]
| Roheline saagrai (Pristis zijsron) | |
|---|---|
_(6924477086).jpg) Keskmine nendest on roheline saagrai, ülemine on harilik saagrai, alumine on salesaagrai. | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kõhrkalad Chondrichthyes |
| Selts |
Saagrailised Pristiformes |
| Sugukond |
Saagrailased Pristidae |
| Perekond |
Saagraid Pristis |
| Liik |
Roheline saagrai Pristis zijsron |
Kirjeldus muuda
Roheline saagrai on tõenäoliselt suurim saagrai liik, kelle kogupikkus võib ulatuda kuni 7,3 meetrini, kuid tänapäeval harva üle 6 meetri. Kala ülaosa on toonides rohekaspruunist kuni oliivipruunini, samas kui kõhualune on valkjas.[1]
Teistest saagrai liikidest on teda võimalik eristada järgmiste tunnuste järgi: rohelisel saagrail on hambad ninamiku lähedal, mõlemal küljel 23–37 hammast. Hambad ninamiku otsaosas on üksteisele lähemal kui tagapool. Ninamik ise on suhteliselt kitsas, laiusega 9–17% selle pikkusest, moodustades 23–33% kogu kala pikkusest. Rinnauimed on lühikesed ning seljauim on selgelt tagapool kõhu uimedest.[2]
Levik ja elupaik muuda
Roheline saagrai on levinud Vaikse ookeani lääneosas, keskosas, troopilistes ja lähistroopilistes vetes. Ajalooliselt hõlmas tema levik 5 900 000 km2 ja see ulatus Lõuna-Aafrikast põhja Punase mereni ja Pärsia laheni, idast Lõuna-Hiina mereni, läbi Kagu-Aasia kuni Austraaliani.Tänapäeval on ta aga enamikust ajaloolisest asualast hävinenud.[3]
Kaitse muuda
Rohelise saagrai arvukus on tohutult vähenenud ning IUCN on ta kandnud kriitiliselt ohustatud liikide nimekirja. Peamiseks ohuks on kalapüük, kuid teda ohustab ka elupaikade kadumine. Eriti haavatavaks teeb rohelise saagrai tema ninamik, mis jääb võrkudesse väga tugevalt kinni.[1] Ajalooliselt on rohelist saagrai registreeritud 34 riigis, kuid välja surnud on ta kahest ning võimalik, et veel 24 riigist. Nii on veel vaid 10 riiki, kus ta kindlasti elab.[3]
Rohelisel saagrail on looduslikult väga vähe vaenlasi, kuid ta võib sattuda suurte haide või krokodillide saagiks.[4]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Simpfendorfer, C. (2013). [doi:10.2305/IUCN.UK.2013-1.RLTS.T39393A18620401.en ""Pristis zijsron". The IUCN Red List of Threatened Species. IUCN. 2013: e.T39393A18620401"]. Vaadatud 30.03.2020.
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|url=väärtust (juhend) - ↑ Last; White; de Carvalho; Séret; Stehmann & Naylor (2016). Rays of the World. CSIRO. Lk 59-66. ISBN 9780643109148.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 Dulvy; Davidson; Kyne; Simpfendorfer; Harrison; Carlson & Fordham (2014). [doi:10.1002/aqc.2525 "Ghosts of the coast: global extinction risk and conservation of sawfishes"]. Vaadatud 30.03.2020.
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|url=väärtust (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Seitz, J.C (2018). "Green sawfish". Ichthyology. Florida Museum of Natural History. Vaadatud 03.30.2020.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend)