Robinson Crusoe saar

See artikkel on saarest Vaikse ookeanis; Daniel Defoe romaani kohta vaata artiklit Robinson Crusoe (romaan).

---

Robinson Crusoe saar (hispaania keeles Isla Robinsón Crusoe) Vaikses ookeanis asuva Juan Fernándeze saarestiku suurim saar.

Robinson Crusoe saar

Vaade saarele satelliidilt

Vaade San Juan Bautistale merelt

Vaade San Juan Baulistale idas olevalt mäelt

Robinson Crusoe saar asub Lõuna-Ameerika rannikust 674 kilomeetrit läänes. Saarestikku kuuluvad veel Alejandro Selkirki saar ja Santa Clara. Kogu saarestik kuulub Tšiilile.

Geoloogilises mõttes asub kogu saarestik Lõuna-Ameerika laama ja Nazca laama piiril. Saarestik on vulkaanilise päritoluga ja selletõttu mägine.

Saar on 93 km² suur. Saare kõrgeim punkt on 916 meetri kõrgune El Yungue. 2002. aastal elas seal 633 elanikku. Kõik nad asusid saare põhjakaldal Cumberlandi lahe ääres San Juan Bautista külas.

Saare lääneotsas on pikk ja kitsas poolsaar, mille nimi on Cordon Escarpado. Poolsaare tipust 1,5 km kaugusele lõunasse jääb pisike Santa Clara saar.

Saare kliima on lähistroopiline kuumade ja kuivade suvede ning jahedate ja vihmaste talvedega. Lääneosa on natuke madalam ja kuivem kui idaosa.

Ajalugu

Saare avastas 1574 Hispaania kapten Juan Fernandez, kes oli ühtlasi esimene, kes saarel maabus. Tema nime kannab kogu saarestik.

Saar kannab Robinson Crusoe nime sellepärast, et 1704. aastal elas seal 4 aastat ja 4 kuud täielikus üksinduses saarele jäetud Alexander Selkirk. Meremehe saatus on aineseks Daniel Defoe romaanile "Robinson Crusoe". Robinson Crusoe nime andis saarele Tšiili valitsus 1966, varem oli saar tuntud kui Más a Tierra, mis tähendab hispaania keeles 'maale kõige lähem saar', või Aguas Buenas.

14. märtsil 1915 toimus saare lähedal Más a Tierra lahing, milles 2 Suurbritannia kergeristlejat ja 1 relvastatud kaubalaev kohtasid Saksamaa kergeristlejat, Maximilian von Spee eskaadrisse kuulunud SMS Dresdenit, ja uputasid selle. Hukkus 4 Saksa meremeest, ülejäänud 315 võeti vangi.

2010. aasta Tšiili maavärin tekitas saarel 5 meetri kõrguse tsunami, milles hukkus 5 inimest. Tsunami hävitas suure osa külast.

Elu saarel

Alates 1977 on kogu saar looduskaitse all, kuna seal elab mitu punasesse raamatusse kantud taimeliiki.

Saarlased elavad peamiselt traditsioonilises stiilis, nad elatuvad peamiselt suurte vähkide langustlaste püügist ja müügist. Siiski on saarel mõned sõidukid (ehkki pole teid, millel nendega sõita), hulk telereid ja satelliitide kaudu toimiv Interneti-ühendus.

Saare läänetipus on väike lennuväli. Lennuaeg Santiagost saarele on peaaegu 3 tundi. Ühendus lennuvälja ja San Juan Bautista küla vahel toimub laevadega.

Saarel käib sadu turiste aastas. Üks vaatamisväärsus on põhjalastud Saksa ristleja SMS Dresden.