Robert Douglas
Krahv Robert Douglas (17. märts 1611 Standingstone, Šotimaa – 28. mai 1662 Blasieholmen, Stockholm) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik.
Rootsi teenistusse tulles sai temast noore kuninga Gustav II Adolfi paaž,[1] 1632 tragunirügemendi major, 1635 ooberst, 1643 kindralmajor, 1647 kindralleitnant, 29. märtsil 1651 sai ta vabahärratiitli[2], millega kaasnes Kalmari läänis Skälby maavaldus. 28. mail 1654 sai ta krahvitiitli (Nr.19) ja Skänninge krahvkonna Östergötlandis, osales ratsaväekindralina Karl X Gustavi Poola sõjas (1655–1660), 13. maist 1657 feldmarssal ja salanõunik, 1658–1661 vägede ülemjuhataja Liivimaal.[3] [4][5]
1630 astus Rootsi Kolmekümneaastasesse sõtta ja selle käigus sai Douglasest nagu paljudest teistestki aadlikest saksa kultuuriühingu Viljakandva Ühingu liige. Mittesakslase ja sõjaväelasena jäi tema osalus ühingus formaalseks.
6. märtsil 1645 toimunud Jankau lahingus juhatas Douglas Rootsi ratsaväe vasakut tiiba. Vaenuväed olid võrdse suurusega ja nende kaotused samuti, aga Rootsi saavutas võidu.
Ta oli Skänninge krahv; Skälby vabahärra; Wittinghami pärus-parun; Zeweni (Saksamaa), Högsäteri (Östergötland) ja Sannegårdeni (Göteborg) härra.[7] [8]
1660 juhtis ta Rootsi sõjaväge, mis vallutas Valmiera ja Jelgava ning võttis Kuramaa hertsogi Jakob Kettleri vangi.
PerekondRedigeeri
Tema vanemad olid Standingstone`i markii ja härra Patrick Douglas of Dalkeith (surn.1626) ja Innerdivatist pärit vabapreili Christina Leslie[9].
Ta abiellus 1646 Stockholmis Hedvig Mörneriga (1610–1663), kes oli riigijäägermeistri ja maavanema Stellan von Mörneri tütar.[10] Abielust sündisid:
- Wilhelm Douglas (1646–1674), kolonelleitnant
- Gustaf Douglas (1648–1705), Västerbotteni ja Lappmarkeni maavanem; Eestimaa kuberneri, Albu ja Kukevere mõisniku Gustav Otto Douglase isa[11]
- Axel Douglas (1650–1673), Oranje printsessi ihukaitse kapten
- Adolf Douglas (1651–1674), Hollandi sõjaväelane (Kapten)
- Christina Douglas (1652–1712), abiellus 1680 oobersti, kammerhärra, Korsholmi ja Wasa krahvi Gustaf Adolf Oxenstiernaga (1648–1697), kes oli Tallinna linnuses sündinud riiginõuniku ja riigimarssali Gabriel Gabrielsson Oxenstierna (1619–1673) poeg.
- Carl Douglas (1656–1678)
ViitedRedigeeri
- ↑ Nordisk familjebok, 1880, lk. 1411 (rootsi keeles)
- ↑ Eesti Ajalooarhiiv: Aadlivapid Ajalooarhiivis: Robert Douglas
- ↑ Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk. 249 (rootsi keeles)
- ↑ "douglashistory.co.uk: General Robert Douglas, Count of Skenninge". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2012. Vaadatud 25. juunil 2009.
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 487
- ↑ sv:Stjärnorps slott
- ↑ Eesti Ajalooarhiiv: Robert Douglase korralduse plakat, 13.08.1659 Riias
- ↑ "godouglas.se: Robert Douglas". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2008. Vaadatud 25. juunil 2009.
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.19
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.247-248
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 3: Estland, Görlitz, 1930, lk.325
| Eelnev Krahv Magnus Gabriel De la Gardie |
Liivimaa kindralkuberner 1658—1661 |
Järgnev Krahv Axel Lillie |