Reomäe Apostel Andrease kirik

Reomäe Apostel Andrease kirik on õigeusu kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Reo külas.

Reomäe Apostel Andrease kirik. Vaade läänest

Reomäe kiriku sisevaade

Kirikut kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Reomäe Apostel Andrease kogudus.

Ajaloost

Reomäe õigeusu kogudus asutati 1849. aastal peamiselt Valjala ja Püha kihelkonna õigeusklikele. Kuni 1853. aastani tunti seda kogudust Kaarma õigeusu kogudusena. Aastatel 1854–1873 üüris kogudus oma tegevuseks Reo kroonumõisa vana puuhoonet. Sel ajal oli Reo õigeusu koguduses üle saja liikme.

Kirik

Reomäe kirikuhoone projekteeris Riia arhitekt Heinrich Scheel. Paekivist seintega Kreeka risti kujuline suure keskkupli ja nelja väiksema kuppeltorniga pühakoja pühitses 1873. aasta 30. novembril apostel Andrease (Andreas Esikutsutu) auks Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamin (Karelin). Kiriku kaitsepühaku apostel Andrease mälestuspäev on 13. detsember. Kiriku kujusein (ikonostaas) pärineb 1888. aastast.

Püha Eelkäija nunnaklooster (skeeta)

Pärast taasühinemist Konstantinoopoli patriarhaadiga 1996. aastal pühitses Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esimese sõjajärgse kloostri (skeeta) 2009. aasta juunis Saaremaal Öörikul. Kloostri esimeseks elumajaks renoveeriti 19. sajandist pärit preestrimaja. Omandivaidluste tõttu otsustas EAÕK sinod 2010. aastal, et skeeta kolib tulevikus Reo külla Kaarma vallas. Reomäe kiriku endine preestrimaja ehitati ümber kloostrihooneks. 2012. aastast alates kasutab Püha Eelkäija Skiita teenistustel Reomäe õigeusu kirikut.

Koolid

Venemaa keiser kinnitas usuvahetuskiikumise algusjärgus 25. aprillil 1845 instruktsiooni, mis nägi ette õigeusu koguduste juures kihelkonnakoolide loomist.1889. aastal pühitseti Vana-Lõve mõisahoones kool-palvela. Kuni 1918. aastani tegutsesid õigeusu koolid Pihtlas, Siiksaares, Jööril ja Haeskas.

Kalmistu

Reomäe õigeusu kalmistu rajati samaaegselt Reomäe Apostel Andrease kirikuga ja võeti kasutusele 19. sajandi keskel. Kalmistu on kasutusel tänaseni. Sinna on aegade jooksul maetud koguduse liikmeid ja vaimulikke, sh ülempreester Vassili Verlok.

Vaata ka

• Pihtla vald
• Pihtla mõis
• Reo mõis
• Piila Peaingel Miikaeli kirik
• Kuressaare Püha Nikolai kirik

Kirjandus

• "Koguteos Saaremaa II köide". TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 2007; lk 429–434; lk 924–926
• Jaanus Plaat, "Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil". Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 2003; lk 136–140; lk 288–289
• Martin Toon. "EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu". Kuressaare, 1997. AS Terbo, Tallinn, 1997. lk 4–5; lk 69
• Jaanus Plaat/Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis": Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011; lk 508–511; lk 838–842

Välislingid

• Teeliste kirikud 2012