Reomäe Apostel Andrease kirik

Reomäe Apostel Andrease kirik on õigeusu kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Reo külas.

Kirikut kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku EAÕK Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja Püha Apostel Andreas Esmakutsutu Püha Klooster Reomäel ning Reomäe Apostel Andrease kogudus.

Ajaloost

Reomäe õigeusu kogudus asutati 1849. aastal peamiselt Valjala ja Püha kihelkonna õigeusklikele. Kuni 1853. aastani tunti seda kogudust Kaarma õigeusu kogudusena. Aastatel 1854–1873 üüris kogudus oma tegevuseks Reo kroonumõisa vana puuhoonet. Sel ajal oli Reo õigeusu koguduses üle saja liikme.

Kirik

Reomäe kirikuhoone projekteeris Riia arhitekt Heinrich Scheel. Paekivist seintega Kreeka risti kujuline suure keskkupli ja nelja väiksema kuppeltorniga pühakoja pühitses 1873. aasta 30. novembril apostel Andrease (Andreas Esikutsutu) auks Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamin (Karelin). Kiriku kaitsepühaku apostel Andrease mälestuspäev on 30. november. Kiriku kujusein (ikonostaas) pärineb 1888. aastast.

Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja Püha Apostel Andreas Esmakutsutu nunnaklooster (varem: Püha Eelkäija Skiita)

Pärast taasühinemist Konstantinoopoli patriarhaadiga 1996. aastal pühitses Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esimese sõjajärgse kloostri skiita nimel 2009. aasta juunis Saaremaal Öörikul. Skiita esimeseks elumajaks renoveeriti 19. sajandist pärit preestrimaja. Omandivaidluste tõttu otsustas EAÕK sinod 2010. aastal, et skiita kolib tulevikus Reo külla Pihtla vallas. Reomäe kiriku endine preestrimaja ehitati ümber kloostrihooneks. 2012. aastast kasutas Püha Eelkäija Skiita teenistustel Reomäe õigeusu kirikut. 2023. aasta 1. märtsil lõpetas skiita nunnade puuduse tõttu Eestis tegevuse ning Reomäel elanud nunnad kolisid emakloostrisse Kreekas^[1]. 2024. aastal klooster registreeriti uuesti nimel "EAÕK Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja Püha Apostel Andreas Esmakutsutu Püha Klooster Reomäel". Uue õeskonna esimene liige on nunn Porfyria ja kloostri vaimulik isa pühitsetud Haapsalu piiskop Damaskinos.

Koolid

Venemaa keiser kinnitas usuvahetuskiikumise algusjärgus 25. aprillil 1845 instruktsiooni, mis nägi ette õigeusu koguduste juures kihelkonnakoolide loomist.1889. aastal pühitseti Vana-Lõve mõisahoones kool-palvela. Kuni 1918. aastani tegutsesid õigeusu koolid Pihtlas, Siiksaares, Jööril ja Haeskas.

Kalmistu

Reomäe õigeusu kalmistu rajati samaaegselt Reomäe Apostel Andrease kirikuga ja võeti kasutusele 19. sajandi keskel. Kalmistu on kasutusel tänaseni. Sinna on aegade jooksul maetud koguduse liikmeid ja vaimulikke, sh ülempreester Vassili Verlok.

Vaata ka

Kirjandus

"Koguteos Saaremaa II köide". TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 2007; lk 429–434; lk 924–926
Jaanus Plaat, "Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil". Eesti Rahva Muuseum, Tartu, 2003; lk 136–140; lk 288–289
Martin Toon. "EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu". Kuressaare, 1997. AS Terbo, Tallinn, 1997. lk 4–5; lk 69
Jaanus Plaat/Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis": Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011; lk 508–511; lk 838–842

Välislingid

Teeliste kirikud 2012

↑ "Reomäe nunnad kolivad Saaremaalt ära Kreekasse". Saarte Hääl. 15. veebruar 2023. Vaadatud 7. juulil 2023.

[1] "Reomäe nunnad kolivad Saaremaalt ära Kreekasse". Saarte Hääl. 15. veebruar 2023. Vaadatud 7. juulil 2023.

[1]