Ait
|
See artikkel räägib üldmõistest; ansambli kohta vaata artiklit Ratt (ansambel) |
Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone. Taluhoonet, kus hoitakse heina ja põhku, nimetatakse küüniks[1].
Saaremaa lõunapoolsetes kihelkondades – Jämajas, Ansekülas, Kaarmal ja Pühas – tarvitati aida asemel sõna "õuekamber"[2].
Aida tekkimine muuda
.JPG)
Ait on välja arenenud sammaslavast, kus hoiti iidsetel aegadel jahisaaki, et kiskjad seda kätte ei saaks. Sammaslava edasiarenduseks on kõige ehedamal kujul lapi sammasait. Tuntakse ka magasiaita, mis oli riigi varude hoidmise kohaks.
Ait on Eesti taludes tuntud ehitis hiljemalt 10.–11. sajandist[3].
Aida ehitus muuda
Ühe katuse alla ehitatud aitadel oli tavaliselt jäetud kahe aida vahele nõndanimetatud vahek. Vahekuks nimetati varjualust põllutööriistade hoidmiseks.
Vilja- ja riideait muuda
19. sajandist oli talus vähemalt kaks aita: vilja- ja riideait, saartel ja Lõuna-Eestis ka liha-, kala- ja võrguait.
Vilja hoiti aidas kirstudes ja tünnides, alates 19. sajandi keskelt aga salvedes, riideid hoiti kirstudes. Riideaidas magasid suvel tüdrukud.
Vaata ka muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ait |
Viited muuda
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 122
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 250
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 17