Rõngu vasallilinnus

Rõngu vasallilinnus (saksa keeles Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.

14. sajandi esimesel poole rajatud linnus jäi Liivi sõja ajal varemeisse. Sellest on säilinud vaid pealinnuse kirdesein.

18. sajandi lõpus rajati linnusevaremetest umbes sada meetrit ida poole Rõngu mõisa varaklassitsistlik härrastemaja, mis põles 1917. aastal maha.

Asukoht ja paiknemine

Pealinnuse kirdeküljel asetses värav ja Püha Risti kabeliga väravatorn, aprill 2019

Linnus asetses Rõngu jõe 12 m kõrgusel põhjakaldal, põhja-lõunasuunalise ovaalse Lossimäe künka lõunatipus. Merepinnast jääb linnus umbes 73 m kõrgusele. Linnus kaitses teederisti, kus Tartust tulev maantee hargnes seal Viljandisse ja Riiga minevaks maanteeks, millega omakorda ristus Rannu-Otepää maantee. Umbes 30*30 m suurune pealinnus oli ehitatud nurkadega põhiilmakaarte suundades, selle asendi andis ette juba künka lõunatipu kuju. Kaitseehitise juurde kuulus ka eeslinnus, kuid selle paiknemine pole teada, linnuseala ise on umbes 180*180 m suurune plats^[1]. 1,5 km kaugusele edelasse teederisti jäi ka Rõngu Miikaeli kihelkonnakirik.

Ajalugu

Töwdenite rüütliperekonna vapp

Linnus ehitati 14. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1340. aastal) ja see kaitses Tartu piiskopkonna edelaosa. Linnus kuulus keskajal Tödwenite suguvõsale.

Linnuse ristkülikukujulist sisehoovi ümbritsesid peahoone tiivad, millest on lisaks peaväravale säilinud vaid üks fragment. Kastellilaadsele hoonele lisati hiljem veel eeslinnus, mille kohta paraku andmed puuduvad. Samuti lisati väravale eenduv väravaehitis, mille teisel korrusel asus Püha Risti kabel ja mida on mainitud 1413.

Vene-Liivimaa sõjas tungisid 1558. aasta suvel Pihkva suunast tungisid Moskva tsaaririigi väed Pihkva vojevoodi Pjotr Šuiski juhtimisel Tartu piiskopkonda. 1558. aasta augustiks olid vene väed vallutatud ka Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Need piirkonnad jäidki järgneva sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla. Aasta lõpul püüdsid liivimaalased ordu koadjuutori Gotthard Kettleri juhtimisel anda venelastele vastulööki, kuid nende ainsaks saavutuseks jäi Rõngu linnuse vallutamine ja hävitamine septembris-oktoobris, viienädalase piiramise järel.