Rõngassõlg

Rõngassõlg on lameda sõõriga sõlg, millel on keskmise suurusega suuava ja välisserv kaunistusega. See on nii rõivakinnitusvahend kui ehe.

14. sajandi rõngassõlg Inglismaalt kirjaga IESVS

Aastaist 1340-1350 pärinev vääriskividega kaunistatud kullast rõngassõlg Saksamaalt, praegu Metropolitani muuseumi kogus

20. sajandist pärit väike plekist pressitud rõngassõlg eest- ja tagantvaates

Ajaloost

Eestis levisid 13.–17. sajandini laialdaselt kitsama sõõriga lamedad rõngassõled ehk hansasõled. 16. sajandil tuli moodi renessansipärane laiema sõõriga rõngassõlg, millest 18. sajandi teiseks pooleks kujunes välja kuhiksõlg.

Kirjeldus

Õhukesest hõbeplekist rõngassõlgedel oli läbimõõt 5–10 cm, suuaval 3–4 cm. Sõle serva joodeti kaunistusega äärevits: nupukeste rida, risti või kaldu sisselõiked jms. Sõle suuava vits võis olla kaunistusega või ilma. Sõõri pinnale olid uuristatud kas mingid sõnad või õisornament, mis oli stiililt lähedane kuhiksõlgedele. 19. sajandi lõpuks oli sõlekirjadele omane geometriseerumine.

Talurahvasõled olid valdavalt hõbedast, lihtsamad sõled vasesulameist, 19. sajandil lisandus ka uushõbeda, hiljem melhiori kasutamine. Valmistajateks olid linnakullassepad.

Vaata ka

• Sõlg
• Hoburaudsõled
• Kaarsõled
• Karpsõled
• Kuhiksõled
• Kupalsõled
• Plaatsõled või ketassõled
• Vitssõled
• Prees
• Pross
• Sõlgpuu

Kirjandus

• Ilmari Manninen. Eesti rahvariiete ajalugu (1927, kordustrükid 2009 ja 2017).
• Kaalu Kirme. Eesti sõled, kirjastus: Kunst, 1986.
• Kaalu Kirme. Eesti rahvapärased ehted, kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.

Välislingid

• Tekstiga rõngassõlg. Eesti Rahva Muuseum.
• Ornamendiga rõngassõlg. Eesti Rahva Muuseum.
• Hansasõlg. Tartu Linnamuuseum.
• Eesti sõled