Ava peamenüü

Punakas männivaablane (Neodiprion sertifer) on putuka liik.[1]

Punakas männivaablane
Punaka männivaablase vastsed männiokastest toitumas
Punaka männivaablase vastsed männiokastest toitumas
Taksonoomia
Riik Loomariik Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Kiletiivalised Hymenoptera
Alamselts Pidevkehalised Symphyta
Ülemsugukond Tenthredinoidea
Sugukond Männivaablased Diprionidae
Perekond Neodiprion
Liik Punakas männivaablane
Binaarne nimetus
Neodiprion sertifer
(Geoffroy) 1785

Sisukord

LevilaRedigeeri

Punakas männivaablane on levinud Euroopas, (sh Eestis) ja Põhja-Ameerikas ning Jaapanis.

Toitumine ja paljunemineRedigeeri

Punaka männivaablase ebaröövikud toituvad valdavalt männipuude eelmise aasta juurdekasvudest. Punakas männivaablane eelistab toiduks järgmisi männiliike: mägimänd, harilik mänd, vaigumänd, hall mänd, kalmumänd, torkav mänd. Kui aga läheduses on kasvamas valge mänd, must mänd, kollane mänd, siilmänd või pigimänd siis toituvad nad ka neist männiliikdest.[2]

Emased männivaablased teevad septembris-oktoobris vanemate männiokaste lõhedesse avad ja munevad sinna munad. Järgmise aasta mais kooruvad neist talvitunud munadest vastsed. Noored vastsed elavad seltsingutena koos ja toituvad juunis-juulis okaste pealmistest kihtidest.[3] Talvituvad nad mullas nukkudes. Sügisel ilmuvad valmikud aga söövad ära terve okka.[4]

Punaka männivaablase põlvkonnad levivad mitme aasta tagant, selle põhjuseks peetakse vastsete seas sageli levivat viirushaigust.

OkkakahjurinaRedigeeri

Punase männivaablase vastsed toituvad männikutes mändide eelmise aasta kasvudest. Tavaliselt jätavad nad noored võrsed puutumata ja sellistel juhtudel ei ole kahjustus männipuule eluohtlik.[5]

ViitedRedigeeri

  1. Loomade elu 3:315.
  2. European Pine Sawfly,Veebiversioon (vaadatud 31.01.2014) (inglise keeles)
  3. Stefan Buczacki ja Keith Harris, "Taimekahjurite ja - haiguste käsiraamat", lk 226, 2011, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 2089 1
  4. European Pine Sawfly,Veebiversioon (vaadatud 31.01.2014) (inglise keeles)
  5. Kaljo Voolma, Olulisemad putukkahjurid taimlates, puukoolides, metsakultuurides ja puistutes, Veebiversioon (vaadatud 31.01.2014)

VälislingidRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Neodiprion sertifer seisuga 31.01.2014.