Torkav mänd

okaspuuliik männiliste sugukonnast

Torkav mänd (Pinus Pungens)

Torkav mänd


Levila ja alamliigidRedigeeri

Looduslikult levib USAs järgnevates piirkondades: Pennsylvania, New Jersey, Delaware, Maryland, Virginia, Lääne-Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee, Lõuna-Carolina, and Georgia. Kasvab Apalatši mäestikus. Areaal on katkendlik. Eestis ei ole kodumaine liik.

Suurim puu kasvab Stokesi krahvkonnas, Põhja-Carolinas.

Selle puu diameeter on 78 cm, kõrgus 29 meetrit.


KliimaRedigeeri

 
Torkava männi käbi

Kasvab kuivades tingimustes ja leidub kaljustes nõlvades, eelistab kõrgemaid kõrgusi vahemikus 300-1760m. Tavaliselt kasvab üksikute puudena või väikeste gruppidena erinevalt teistest mändidest. On külmakartlik liik. Eelistab kuivi ja liivaseid muldi. Kannatab külma kuni -23° kraadi. Ei talu varju.


KirjeldusRedigeeri

Torkav mänd ei kuulu ohustatud liikide hulka. Torkav mänd on ümara või ebakorrapärase jämeda võraga, horisontaalsete okstega. Oksad laasuvad halvasti. Koor on punakaspruun kuni hallikaspruun. Vanemas eas muutub koor tumepruuniks.

Okkad kinnituvad enamasti kahekaupa, harvemal juhul kolmekaupa. Okkad on 4-7 cm pikkused ja 1-1,5 mm laiused, värvuselt kollakas-rohelised.


KasutamineRedigeeri

Kasutatakse küttepuu ja palgipuuna. On kasutusel ka haljastuses, kuna talub saastunud õhku.


Okkad, pungadRedigeeri

Okkad kinnituvad võrsele näsakesega, 2-3cm pikad. Okkad kaetud vahakihiga, igihaljad, värvuselt sinakasrohelised või rohekashallid. Noortel okstel on hõbedane värvus tugevam kui vanematel okstel.

Lehepungad on munajad kuni silindrikujulised, värvuselt punakaspruunid, pikkusega 6-9mm, vaigused.


Paljunemine ja kasvRedigeeri

Kasvab enamasti 6-12 m kõrguseks, diameeter kuni 0,6 meetrit. Võra kuju on noores eas ümar, vanemas eas ebakorrapärane. Enamasti kasvab kivistel nõlvadel.

Seemnekoonused on lühikese varrega, munakujulised, heleroosa kuni kollaka värvusega, 4-9cm pikad.Õitseb kevadel, mais-juunis, seemned valmivad teise aasta sügiseks, septembris-oktoobris ja variseb talve lõpuni. Seeme kinnitub lusikataolisesse õnarusse.


KäbidRedigeeri

Isaskäbid on kujult ovaalsed, asuvad eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid püstised õitsemise ajal, hiljem rippuvad. Värvuselt punakad või rohelised. Valminud käbid on helepruunid, 5-11cm pikkused.

ViitedRedigeeri

  • https://conifersociety.org/conifers/pinus-pungens/Torkav mänd (Pinus Pungens)[1]
  • https://www.conifers.org/pi/Pinus_pungens.php?fbclid=IwAR3SErdOgYEIPqYnfLkVtvxpR2avqbfBwFF5il6ei-sli0rEarXFKYNROvoTorkav mänd (Pinus Pungens)[2]
  • http://dendro.cnre.vt.edu/dendrology/syllabus/factsheet.cfm?ID=114Torkav mänd (Pinus Pungens)[3]
  • https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/torkav_kuusk.htmTorkav mänd (Pinus Pungens)[4]
  1. [1]
  2. [2]
  3. [3]
  4. [4]