Portaal:Geograafia/Valitud artikkel

Soovita artiklit

1. Lisa uus valitud artikkel järjekorras järgmisele portaali alamlehele.
2. Uuenda portaali pealehel mallis {{Portaalvasak4}} parameetri Valitud artikkel num väärtust (kasvata ühe võrra).

Valitud artiklid

Portaal:Geograafia/Valitud artikkel/1

Araal 2008. aasta oktoobris

Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.

Araali meri paikneb Kesk-Aasia suuremate kõrbete (Karakum, Kõzõlkum ja Üstirti platoo) vahel ning tema valgala pindala on kokku 1,8 miljonit ruutkilomeetrit.

Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest suuremast sissevoolavast jõest – Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on ka põhjavee juurdevoolul.

Araali meri oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%. Kuivamise peamiseks põhjuseks on Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks.

---

Portaal:Geograafia/Valitud artikkel/2

Satelliitpilt linnast Manus ning teda ümbritsevatest jõgedest aastal 1986

Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi.

Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km; valgla suurus on 7,05 miljonit km². Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril.

Vihmaveest toituv Amazonas on aasta läbi veerohke. Tema vooluhulk on keskmiselt 209 000 m³/s ja vihmaperioodil kuni 300 000 m³/s. See moodustab viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast ja on suurem kui kümne suuruselt järgmise vooluhulgaga jõe vooluhulk kokku.

2000. aastatel on Brasiilia teadlased väitnud, et Amazonas on pikem kui Niilus. Selles suhtes ei ole teadlaskond ühisele seisukohale jõudnud, sest samu andmeid on tõlgendatud erinevalt.

---

Portaal:Geograafia/Valitud artikkel/3

Turba kaevamine Šotimaal

Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest.

Sood, eriti kõrgsood, on kõige olulisemad turbaallikad. Samas ka teistes märgalade tüüpides, nagu lodudes ja rabametsades, esineb märgatavates kogustes turvast. Turbaaladel kasvavad kanarbikulised, turbasamblad ja tarnad. Kuna orgaaniline aine koguneb tuhandete aastate jooksul, siis turbavarusid saab kasutada arhiivina minevikus esinenud taimede ja kliima kohta. Niiviisi annab turvas informatsiooni keskkonna mineviku ja kunagiste inimeste maakasutuse kohta.

---

---

---