Pirgu mõisa park
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Pirgu mõisa park asub Rapla vallas Pirgu külas Angerja–Pirgu–Juuru tee ääres Pirgu mõisa juures.
Üldinfo
muudaPargi pindala on 10,5 ha. Parki piiravad põllumaad ning õue- ja hoonetealused maad. Parki läbib Atla jõgi. Reljeef langeb jõe suunas looduskaitse all oleva Seli-Angerja servamoodustise osana ning on kohati künklik. 1998. aastal tunnistati Pirgu mõisa park kultuurimälestiseks.[1]
Pargi kirjeldus
muudaPirgu park on vabakujuline park. Esiväljak on avar, põhidominandiks hall pähklipuu, mis on kõrgeim oma liigikaaslaste hulgas Baltimaades. Teisel pool jõge on astmeliselt jõele laskuv põõsagruppide ja lagendikega vahelduv pargiala, kus varem on asunud kiviktaimla ja lilleaed. Pargi idapiiril on puudegrupid. Pargi lõunaosas, vahetult sissesõidu juures, asub ringikujuline küngas, kus algselt oli lehtla. Pargi põhjaosas on saar koos taastatud lehtlaga. Pargis on üle 250 liigi puid ja põõsaid.
Pirgu mõisa pargis kasvavad põhiliselt kodumaised harilik saar, harilik tamm ja harilik pärn, millele lisanduvad euroopa lehis ja vene lehis, harilik kuusk, harilik mänd, harilik vaher, hall lepp, tähkjas toompihlakas, arukask, suur läätspuu, tatari kuslapuu ja harilik kuslapuu, harilik toomingas, aedõunapuu, harilik ebajasmiin, harilik haab, harilik türnpuu, punane sõstar, harilik kibuvits, koer-kibuvits, kurdlehine kibuvits, hõberemmelgas, loogapaju, vitspaju, punane leeder, pihlenelas, taraenelas, lumimari, harilik sirel ja ungari sirel, hall pähklipuu, suurelehine pärn, harilik jalakas ja mägivaher.
Pirgu parki on rahuldavalt hooldatud. Pargilagendikud on osaliselt niidetud, jõe ääres on tehtud kujundusraie. Pargi idaserv on võsastunud. Pargi kirdeosas, hoonete taga, on pihlenelaga võsastunud pargiala. Metsistunud on ka üle jõe asuv endine lilleaed.
Ajalugu
muudaPirgu mõisa park rajati kaheosalisena. Pargi teljeks on Atla jõgi ja org, mille kaldal asub peahoone. Pargipuistu eraldab peahoone kõrvalhooneteist. Pargi esimese osa moodustas mõningate regulaarelementidega esiväljak, mille ühe külje moodustas jõgi, põhiosa peahoone tagune lainelise reljeefiga jõeorg, kus asus paisjärv. Org oli kujundatud üksikute puudegruppidega ja vähemalt kilomeetri pikkuse vaatega Seli mõisa suunas. Oru üks kallas oli kujundatud fooniloova kõrge puistuga, oru vastaskaldal oli suur parkmets – Pirgu tammik.
Pärast mõisate võõrandamist jaotati park 3 asundustalu vahel, mõisahoone jäi Madelene von Wetter-Rosenthali valdusse. Pirgu mõisas veetis oma lapsepõlve ja hilisemad eluaastad baltisaksa skulptor ja graafik Constanze von Wetter-Rosenthal (1872–1948).[2]
Pärast Teist maailmasõda kuulus park Rapla rajooni Tööstuskombinaadile, kes tahtis rajada sinna tellisetehast. Sel ajal ehitati kõrge korsten mõisahoone varemetesse. 1948. aastal läks park Koidu kolhoosi, hiljem spordiühingu Jõud valdusse. Aastatel 1984–1987 taastati Rapla Agrotööstuskoondise initsiatiivil mõisa peahoone ja park, arhitekt oli Ants Evart ja sisekujundaja Hellekai Põldra. Mõisa taastamisel võeti aluseks vanad joonised ja pildid. Pirgust kujunes koolituste ja ürituste toimumise koht. Tegevuse alustala oli Pirgu Arenduskeskuse mälusektor, mis kogus 20. sajandi eestlaste elulugusid ja kasutas kogutud materjali teatrilavastustes, mida mängiti Pirgu mõisa võlvsaalides. Lavastustes tegid kaasa vennad Johansonid, Katrin Saukas, Marko Matvere jpt. Mälusektorit juhtisid Ülo Vooglaid ja Merle Karusoo.
Viited
muuda- ↑ 15192 Pirgu mõisa park kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ "Pirgu mõisa ajaloost mõisa kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2018. Vaadatud 20. veebruaril 2018.
Välislingid
muuda