Pilu (käsitöö)

Pilu ehk pilutikand on auguline tikand, mille tegemisel (pilutamisel) tõmmatakse osa lõngu riidest välja ning allesjäänud lõngad ühendatakse rühmiti mustriks.

Keerdpilureaga (initsiaali M all) kaunistatud käterätik

Hardangertikand on iseloomulikult kaunistatud võrkpilu

Kirjeldus

Pilu on vanimaid tekstiilesemete kaunistamise tehnikaid. Tavaliselt tikitakse see labase sidusega riidele, millel soovitavalt lõime- ja koelõngad on ühejämedused. Pilutikand saadakse kangast osa lõngade väljatõmbamise teel. Väljatõmmatud lõngade kohal tekivad riidesse hõredamad kohad ehk pilud. Neis hõredamais kohtades kinnitatakse lõngad erinevate pilupistetega ja tekib auguline tikand, milles dekoratiivse aktsendi moodustab kontrast valge niidiga mähitud või kinnitatud lõngagruppide ja nende vahele jäänud tumedate aukude vahel.

Pilutikandis on tavaks kasutada riidelõngaga samatoonilist ja samajämedust lõnga. Laiemalt saab pilutikandit lugeda valgetikandite hulka, ehkki valge kõrval võib kasutada ka mõnd värvilist lõnga. Nõelaks sobib pikem peenike nõel tömbi otsaga, mis ei läbista kanganiite.

Töö alustamisel märgitakse kangale pilu asukoht, eelkõige selle otspunktid. Lõngad lõigatakse umbes 1 cm kaugusel tikandi otsast läbi ja tõmmatakse kangast välja. Pilukaunistuse otstes murtakse lõngaotsad tagasi ning ots ääristatakse tihedate punuspistetega. Seejärel jaotatakse väljatõmmatud lõngadega hõredamasse kohta jäänud lõngad serva tehtud pilupistete abil rühmadeks. Neid lõngarühmi võidakse siis omakorda üle tikkida, omavahel ühendada vm.

Jaotus

Ühepoolne pilukinnituspiste

Kahepoolne pilukinnituspiste

Siksakpilu

Põimpilu tegemine

Kahepoolse pilukinnituse lõngarühmad on nõelpõiminguga kolmekaupa ühendatud

Lõngade väljatõmbamise suund

Niitide tõmbamise suuna järgi saab pilutikandi jaotada ühe- ja kahesuunalisteks piludeks. Kui välja tõmmatakse osa kas ainult koe- või ainult lõimelõngu, on tegemist ühesuunalise piluga. Kui välja tõmmatakse nii koe- kui ka lõimelõngu, on tegemist võrkpiluga.

Lihtpilude liigid kuju järgi

Ühesuunalisi piluridu nimetatakse mõnikord pilupistete kasutamise järgi ühepoolseteks (lõngad kinnitatud ainult ühest servast), kahepoolseteks (lõngad on kinnitatud mõlemast servast), siksakpiludeks (lõngad on kinnitatud eri servades nihkega, nii et lõngarühmad moodustavad siksakmustri) ja keerdpiluks (ainult laiema piluala puhul, milles lõngarühmade vahele tõmmatud niit hoiab kõrvuti asetsevad lõhgarühmad üksteise suhtes palmikutaoliselt keeratuna).

Nõelatehnika järgi

Kangalõngade rühmade ühendamise viisi järgi eristatakse sõlm-, mähk- ja põimpilu. Sõlmpilu puhul kinnitatakse lõngad rühmadesse neid niidiga kokku sõlmides. Mähkpilu on niidiga ülemähitud lõngarühmadega pilutikand. Põimpilu puhul kinnitatakse lõngarühmad pidevaks pinnaks põimides nõelaga ühenduslõnga nende vahel.

Eesti alad

Eestis tehti enamasti ühesuunalist pilu. Tanusid, särke, käiseid, põllesid ja muid tekstiilesemeid kaunistati kitsa lihtpilu või laiema sõlm- ja põimpiluga, Saaremaal ka mähkpiluga. Eriti rikkaliku ornamendiga, valgete ja värviliste niitidega põim- ja mähkpilu tehti Viljandi-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaal. Kahesuunalise võrkpiluga kaunistati põllesid Lõuna-Eestis ja käiseid Põhja-Eestis. Põhjarannikul osati ka Skandinaaviast pärit hardangerpilu. Rahvarõivaste pilud tehti harilikult valge lõngaga.

Välislingid

• Pilu, Eesti Vabaõhumuuseum
• Pilutikandi valmistamine Saaremaal. - Eesti Rahvakultuuri Keskus