Pendilia

Pendilia (ainsus pendilium, ladinakeelsest sõnast pendulus 'rippuv') on krooni, votiivkrooni, hilisantiikse kamelaukioni või risti (crux gemmata) küljes rippuvad ehisripatsid või ketikese otsas rippuvad kaunistused, eelkõige iseloomulikud varakeskaegsetele kullassepataiestele. Pendilia on väärismetallist, vahel vääriskividest, see võib olla kujundatud kirjatähtede kujulistena, näiteks risti puhul võivad ripatsid olla alfa ja oomega kujulised, votiivkroonide puhul anda kokku annetaja nime. Säilinud kroonid, millel on pendilia, on mitu Guarrazari aardest pärit votiivkrooni, Aragoni Constance'i kroon ja Ungari Püha kroon.

Pendilia päritolu on hämar. Ainus teadaolev näide antiikmaailmast on Priamose aardest leitud diadeem. Sageli näeb seda kaunistust valitsejate kujutistel Bütsantsi ja Bütsantsist mõjutatud riikide müntidel, neil on pendilia kujutatud kriipsude või nupukeste ridadena, mis langevad krooni külgedelt. Pendilia ilmub kujutistele alates keiser Marcianusest ja ehkki kroonide stiil ajas muutub, jäävad kaunistused samaks.