Oimurõngas on metallist ehe, iseloomulik Musta mere piirkonna ja Lõuna-Siberi kultuuride, viikingite, soomeugrilaste, slaavlaste jm naiserõivastusele vanaajal ja keskajal. Oimurõngaid kanti sümmeetriliselt kandja pea külgedel, ligikaudu oimukohtade kohal ja need olid kinnitatud kas peakatte või juuksepalmikute külge. Materjaliks oli enamasti odavam metall, kas vasesulamid või raud, kuid üksikutel juhtudel kasutati ka hõbedat ja isegi kulda.

Rombikujuliste plaatidega oimurõngas Novgorodist
Tütarlapse matuse rekonstruktsioon hauapanustega sh oimurõngastega 12. sajandist, Trepcza-Sanokist Ida-Beskiidides

Leide Eestist muuda

Spiraalseid oimurõngaid on leitud noorema pronksiaja[1] ja plaatidega ning kuulikestega oimurõngaid rauaaja matustest[2]. 2018. aasta tähelepanuväärne maaleid Ida-Virumaalt oli 15. sajandisse dateeritud hõbedast tahuliste kuulikeste ja helmestega oimurõngas, iseloomulik Kirde-Eesti, Tartumaa ja Setomaa vadja asustusele; seda vormi on peetud linnalise algupäraga ehteks[3]. On teateid oimurõngaste kandmisest vadjalastel veel 19. ja 20. sajandil[4].

Viited muuda

  1. Pronksist oimurõngad. - Pronksiaeg. Tutulus
  2. Oimurõngad. - Noorem rauaaeg. Tutulus
  3. N. Olup. Fotod: mulluse aasta 10 põnevamat arheoloogilist leidu Eestis. - Postimees, 1. jaanuar 2019
  4. "19.-20. sajandi ehted. - Narva Muuseum". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2023. Vaadatud 10. juunil 2023.