Ava peamenüü

Lõuna-Siber (vene keeles Южная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lõunaosa. See on mägine ala, mille ulatus Lääne-Siberi lauskmaast kuni Zeja-Bureja madalikuni on üle 3000 km. Selle laius on 200–800 km. Lõunapiiriks arvatakse Venemaa riigipiir Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga.

Lõuna-Siberis vahelduvad mäeahelikud ja mägedevahelised nõod. Selles piirkonnas paiknevad Vitimi kiltmaa, Aldani mägismaa, Altai, Ida- ja Lääne-Sajaan, Kuznetski Alatau, Salair, Stanovoi mäestik, Jablonovõi ahelik. Piirkond on väga seismiline.

Lõuna-Siberis on mandriline paraskliima. Talv on külm (−32 °С, nõgudes −48 °С). Suvi on soe (+16 °С, nõgudes kuni +24 °С). Aastane sademete hulk väheneb läänest itta 600–400 mm. Suurimad jõed on Jenissei, Angara, Argun, Bija, Katun, Ob, Selenga, Šilka ja Tom. Suurimad järved on Baikali ja Teletsi järv ning Bratski ja Krasnojarski veehoidla.

Umbes 3/4 Lõuna-Siberi territooriumist hõlmavad mäetaiga lehise- ja tumeokasmetsad. Kõrgustel üle 2000–2500 m on mäetundra. Lõunanõlvadel ja nõgude põhjas on rohtla. Loomastikus esineb Siberi taiga ja Kesk-Aasia poolkõrbete liikide esindajad.

Vaata kaRedigeeri