Theodora (Bütsantsi keisrinna)
Theodora (kreeka keeles: Θεοδώρα; umbes 815 – umbes 867), vahel kutsutud ka kui Theodora Armeenlanna või Theodora Õnnistatud, oli Bütsantsi keisri Thephilos abikaasa aastatel 830–842 ja asevalitseja-keisrinna aastatel 842–856. Ta oli pigem iseseisev valitseja kui lihtsalt regent. Theodora tegi lõpu teisele ikonoklasmi perioodile Bütsantsis (814–843), mistõttu on ta Õigeusu kiriku pühak. Kuigi tema valitsemisajal kaotati suur osa Sitsiiliast ning Kreetat ei õnnestunud tagasi vallutada, oli tema välispoliitika muus osas väga edukas. 856. aastaks oli Bütsants saavutanud üleoleku Bulgaariast ja Abbassiidide kalifaadist ning Peloponnesosel asuvad slaavi hõimud olid sunnitud keisririigile maksma iga-aastasi makse.
| Theodora | |
|---|---|
.png) Theodora | |
| Bütsantsi keisri abikaasa | |
|
Ametiaeg 830–842 | |
| Bütsantsi keisrinna | |
|
Ametiaeg 20. jaanuar 842 – 15. märts 856 | |
| Eelnev | Theophilos |
| Järgnev | Michael III |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | umbes 815 |
| Surmaaeg | u 867 (52 a) |
| Abikaasa | Theophilos |
| Vanemad | Marinos ja Theoktiste |
| Lapsed | Thekla, Anna, Anastasia, Konstantinos, Pulcheria, Maria, Michael III |
Võimuletõus muuda
Keiser Theophilose surma järel oli tema poeg Michael, kes kohe keisriks kuulutati, vaid nelja-aastane. Arusaadavalt ei saanud ta sellises vanuses riiki juhtida ning tema kõrval määrati keisrinnaks-hooldajaks Theophilose lesk Theodora. Theodorast sai omal ajal keisri abikaasa tänu vanale Bütsantsi kombele, mille järgi keiser valis enesele naiseks kõige ilusama neiu, vaatamata kaunitari päritolule. Rangete seisuslike piiridega Lääne-Euroopas poleks seesugune asi tulnud tol ajal isegi kõne alla, nii et Bütsants oli siin suureks erandiks. Kuid see polnud ainus Bütsantsi omapära. Keisririiki eristas ülejäänud Euroopast ka see, et nii pojad kui tütred olid pärijatena võrdsed. Testamendi puudumisel aga jagas laste vahel pärandi võrdseteks osadeks kohus, kusjuures teatud õigused pärandile olid isegi abieluvälistel lastel.[1]
Niisiis otsustas 830. aastal äsja kroonitud Theophilos valida enesele naise. Selleks korraldati Konstantinoopolis väljapaistvate kaunitaride ülevaatus. Väidetavalt olevat üle terve riigi kokku tulnud neidude seas paistnud oma ilu poolest eriti silma kaks õde: Kassia ja Theodora. Ning seda mitte ainult erakordse ilu, vaid ka tarkuse poolest. Keiser aga pidi valima neist ühe. Otsus tehtud, lähenes ta Kassiale, hoides käes väljavalitule määratud õuna. Kuid Kassia olevat "haavanud keisri südant sõnaga". Milline see sõna oli, pole teada, kuid ilmselt pidi see olema niivõrd ränk, et Theophilos ulatas õuna hoopis tema õele Theodorale. Kassia aga lahkus hiljem kloostrisse ja temast sai tunnustatud luuletaja.[1]
Valitsemine muuda
.jpg){kind=icon}
Theodora nimi ei esine tavaliselt Bütsantsi valitsejate nimekirjas, sest pärast Theophilose surma päris võimu ametlikult keiserliku paari poeg Michael. Kuid tegelik võim kuulus veel aastaid tema emale. Seetõttu võib ka Theodora arvata valitsejate nimekirja.[1]
Theodora esimeseks suuremaks ettevõtmiseks said ettevalmistused pühapiltide taas ausse tõstmiseks. 843. aasta 4. märtsil tuli Konstantinoopolis kokku kirikukogu. Tolleks ajaks juba patriarhiks saanud ikoonieitaja Johannes Grammaticus tagandati ja 11. märtsil võttis kirikukogu uue patriarhi juhtimisel vastu otsuse, millega taastati täielikult pühapiltide austamine. Nii oli toimunud järjekordne pööre, mida traditsiooniliselt saatis üleriigiline vägivallalaine. Kuid seekord oli vägivald oma ulatuses ja julmuses enneolematu. Kirikukogu otsuse vastaseid põletati, uputati, naelutati postide külge. Provintsidesse saadeti terveid karistusekspeditsioone. Kokku on selle arveteklaarimise ohvrite arvuks pakutud kuni 100 000 inimest. Ning kõik see toimus ajal, kui keisririigi piiridel käisid tõsised võitlused araablastega.[1]
Kõige enam mõjutas Theodora otsustusi tema soosik Theokristos. Ta oli võimuahne ja enesekindel mees, kuid tegelikult andetu väepealik, kes sai korduvalt araablaste käest lüüa. Pärast järjekordset lüüasaamist 844. aastal pidi Bütsants sõlmima seitsmeks aastaks erakordselt ebasoodsa rahu. Kuid täielikku rahu ei toonud see leping keisririigile ometi, sest samal ajal intensiivistusid bulgaarlaste rüüsteretked Bütsantsi aladele. Lõpuks viis õukonna valdava osa rahulolematus Theokristosega vandenõuni, mille eesotsas oli keisrinna vend. 856. aasta alguses Theodora soosik tapeti ja keisrinnat sunniti loobuma hooldaja ametist ning seega ka võimust. Lõpuks saadeti Theodora ja ta neli õde kloostrisse, millega lõppeski keisrinna-lese valitsejapõli.[1]
Ta suri umbes 867. aastal 52-aastaselt.
| Eelnev Theophilos |
Bütsantsi keiser 20. jaanuar 842 – 15. märts 856 |
Järgnev Michael III |