Pelagius II oli paavst 579590. Ta oli 63. paavst.

Pelagius II
Valitsemisaja algus 26. november 579
Valitsemisaja lõpp 7. veebruar 590
Eelkäija Benedictus I
Järeltulija Gregorius I
Sünnikoht Rooma
Surmakuupäev 7. veebruar 590
Surmakoht Rooma

Pelagius oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Roomast. Ta oli idagoot Winigildi (Unigild) poeg.

Paavstiks saamine muuda

Pelagius II sai "Liber Pontificalise" järgi paavstiks 26. novembril 579 ilma Bütsantsi keiser Tiberios II tunnustuseta, kuna langobardid piirasid samal ajal Roomat.

Suhted langobardidega muuda

Pelagius II valiti paavstiks ajal, mil Itaaliat rüüstasid langobardid.

Ta saatis diakon Gregoriuse Konstantinoopolisse, et paluda sõjalist abi langobardide vastu.

Keiser Tiberios II oli sõjas Pärsiaga ega saatnud Itaaliasse vägesid. Ta soovitas paavsti delegatsioonil anda langobardi vürstidele altkäemaksu ja otsida abi Frangi valitsejatelt.

Oktoobris 580 saatis paavst Auxerre' piiskopile Aunariusele abipalve, otsides frankide toetust langobardide vastu ja soovides, et frangid ei sõlmiks langobardidega liitu. Paavst saatis Aunariusele ka reliikviaid, kuid ta ei saanud piiskopilt vastust.

Paavst palus eksarh Deciusel tulla appi, kuid eksarh kinnitas, et ta ei suuda Roomat kaitsta.

4. oktoobril 584 taotles paavst oma saadiku Gregoriuse kaudu keiser Maurikioselt tulutult Itaaliasse abivägede saatmist.

Aastal 585 saavutasid eksarh Smaragdus ja Austraasia kuningas Childebert II langobardidega vaherahu.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga muuda

Pelagius II ajal algas vaidlus Konstantinoopoli patriarhiga tiitli "oikumeeniline patriarh" kasutamise üle.

Paavst keeldus aastal 588 tunnustamast Konstantinoopoli sinodi akte, kuna patriarhi Johannes IV-t nimetati "oikumeeniliseks". Paavst kutsus diakon Gregoriust katkestama osadust patriarhiga.

Suhted Hispaania piiskoppidega muuda

Pelagius II ajal aastal 589 toimunud Toledo kirikukogul tunnustasid läänegoodid kristlust.

Suhted Itaalia piiskoppidega muuda

Pelagius II katsus Grado piiskopi Elijaga lõpetada skismat, mis oli tekkinud seoses Kolme peatüki tüliga. Ta saatis 585 piiskopile 3 kirja. Viimase kirja oli koostanud Gregorius, milles paavst selgitas kolme taunitud teoloogi (Theodoros Mopsuestiast, Theodoretos Cyrrusest ja Ibas Edessast) teoloogiat.

Kui läbirääkimised jäid edutuks, taotles paavst eksarhilt sõjalist abi. Eksarh vangistas uue piiskopi Severuse, viis ta Ravennasse, kuid aasta hiljem lubas piiskopil piiskopkonda tagasi pöörduda.

Liturgilised otsused muuda

Pelagius II kinnitas kirjas piiskop Gaudentiusele, et usklikud, kes on ristitud Issanda nimes, tuleb ristida Kolmainu vormeli järgi.

Ta soosis vaimulike seas tsölibaati.

Aastal 583 oli olemas paavsti erakabel.

Ordinatsioonid muuda

Pelagius II ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 48 piiskoppi, 28 preestrit ja 7 diakonit. Tema ajast on teada 3 kardinali.

Misjon muuda

Pelagius II lähetas Gregoriuse Britanniasse angleid ristima, kuid roomlased ei soovinud Gregoriuse lahkumist Roomast.

Munkluse edendamine muuda

Pelagius II lubas langobardide eest Rooma põgenenud beneditkiini munkadel rajada Lateraani basiilika juurde kloostri.

Kristlik eetika muuda

Pelagius II muutis "Liber Pontificalise" järgi oma kodu vaestele ja eakatale mõeldud hooldekoduks.

Pelagius II kultuuriloos muuda

Pelagius II ajal renoveeriti Roomas mitmed hooned, sealhulgas Rooma Peetri kirik ja San Lorenzo fuori le Mura kirik, kus asub teda kujutav mosaiik. Ta on esimene paavst pärast Felix IV, kellest on säilinud kaasaegne kujutis.

Ta kattis "Liber Pontificalise" järgi Peetruse haua kullatud hõbeplaatidega.

Ta lasi "Liber Pontificalise" järgi taastada Hermese katakombid.

Surm muuda

Pelagius II suri 7. veebruaril 590 Roomas katku, mis oli puhkenud sügisel 589 toimunud Tiberi jõe üleujutuse tõttu, ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus muuda

  • Gert Haendler: "Das Papsttum unter gotischer und byzantinischer Herrschaft von Hilarius bis Pelagius II." Martin Greschat: "Gestalten der Kirchengeschichte". Stuttgart, 1983: 71-82.
  • J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • Liber Pontificalis.
  • Teresa Wolinska: "Gregory in Constantinople as a response of Pope Pelagius II." Acta Universitatis Lodziensis. Folia historica 56 (1996): 113-136

Välislingid muuda

Eelnev
Benedictus I
Rooma paavst
579590
Järgnev
Gregorius I