Peder Rosenstand Wøldike
Peder Rosenstand Wøldike (4. september 1855; sünnikoht 2007. aasta haldusjaotuse järgi Tårnby vald, Pealinnapiirkond, Taani – 25. veebruar 1935; surmakoht 2007. aasta haldusjaotuse järgi Bispebjergi rajoon, Kopenhaageni vald, Pealinnapiirkond, Taani) oli Taani ja Eesti maaparanduse eriteadlane ja insener.[1]
Elulugu muuda
Lõpetas 1873. aastal gümnaasiumi Ålborgis ja 1880. aastal Kopenhaageni Tehnikaülikooli tehnikakandidaadina. Oli aastatel 1880–1882 matemaatikaõpetaja.
Aastatel 1882–1884 oli ta Skåne riikliku kultuuriinspektori (maaparanduse alal) assistent Rootsis. Ta oli aastatel 1892–1897 uuesti Taanis, aastatel 1892–1894 oli ta erainsener põllumajanduses ja töötas aastatel 1894–1897 Sälundi mõisas (tolleaegne tippmajand).
Aastatel 1884–1892 ja uuesti aastatel 1897–1909 oli ta Eestis maaparandusinsener.
Tema juhtimisel alustati kuivendustöid Kastre-Peravallas – praegusel Järvseljal. Ta oli aastatel 1897–1909 Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi juurde loodud Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo tehniline juhataja (büroo sai 1900. aasta Pariisi maailmanäituselt suure hõbemedali).
Ta osales 1908. aastal senaator Konstantin Pahleni juhitud Turkestani kindralkubermangu revisjonis ja oli seal seotud Näljastepi niisutustööde projektiga. Aastast 1910 oli ta Kaunase Maakultuuri Büroo tehniline juhataja.[1]
Teadustöö muuda
Uurimisvaldkond: maaparandusprojektide valmistamine, põikidrenaaži kasutuselevõtt.[1]
Oma esimesel Eesti-perioodil kujunes tal programm tehnokraatiast kui vahendist, mis päästaks maailma klassivõitlusest. Pärast Eesti-perioodi avaldas ta Taanis mitu selle-alast teost. Ta viitas oma teostes otseselt utopistlikele mõtlejatele Edward Bellamyle ja Theodor Hertzkale.[2][3] Tema teosed tekitasid Taanis diskussiooni ning teda loetakse Taani tehnokraatliku maailmavaate rajajaks.
Oma teisel Eesti-perioodil avaldas ta 1905. aastal raamatu "Land-Stadt und Stadt-Land. Entwurf einer Technik der Volkswirtschaft", milles püüdis anda lahenduse linna ja maa vastuolude kaotamisele.
Teoseid muuda
- Zur Discussion über Landwirtschaftliche Buchführung. Dorpat 1890
- Die landwirtschaftliche Oeconomik als unentbehrliche Grundlage der Meliorationstechnik. Vortrag gehalten bei den öffentlichen Sitzungen der Kaiserlichen livländischen öconomischen Societät im Januar 1892. Dorpat 1892
- Zur Motivierung meiner Berufsänderung. Dorpat 1892
- "Hvad Teknikerstanden er - hvad den fordrer at være - og hvad den bør være". Kjøbenhavn 1892. Taani keeles
- "Fremtidsstaten paa Grundlag af Tekniken". Kjøbenhavn 1893. Taani keeles
- Ueber produktive und unproduktive Wasserwirthschaft. Unserer Wasserläufe wie sie sind-und wie sie sein solten. Vortrag, gehalten am 15.(27.) Januar 1898 ...
- Die Moorculturausstellung in Berlin im Februar 1887. Laakmann. Dorpat 1887
- Einkommen-Versicherung statt Verpfändung : ein Weg zur Erreichung des höchstmöglichen Ertrages aus landwirthschaftlichem Grundbesitz so wie aus Kapital und Arbeit. Laakmann. Jurjew (Dorpat) 1902
- Land-Stadt und Stadt-Land. Entwurf einer Technik der Volkswirtschaft. Jurjew (Dorpat) 1905
- Das Programm der Besonderen Conferenz zur Hebung der Landwirtschaft. Drei Thesen. Юрьев (Dorpat) 1902
- Zur Lösung der Agrarfrage. Die Sicherstellung der Volks-Verpflegung als Aufgabe der Landeskultur. Schledt. Dorpat, Leipzig 1906
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Jüri Kuum. "Maaparandus Eesti põllumajanduse arengus ja selle mõju taimekasvatusele". Tartu 1969 (doktoridissertatsioon, käsikiri), 296–298
- Otto Karma. "Jooni maaparanduse arengust Eestis kuni 1917. aastani". Tallinn 1959. Lk 56-60
- Anto Juske, Mart Sepp, Ürjo Sihver. "Liivi- ja Eestimaa maakultuuri büroo". // Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 200. Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsi konverentsi materjale 25. sept 1992 Tartus. Tartu 1994. Lk 106-122
Välislingid muuda
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 1237
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.